Majanduskasv võib olla kiire!

Analüütikud murravad juba pikemat aega pead, kas Eesti kiire majanduskasv on jätkusuutlik. Statistika kinnitab, et kasv üle 10 protsendi on olnud jõukohane vähemalt kuus kvartalit järjest. Äripäeva toimetus usub, et majanduskasvu hoog ei rauge ka järgmisel aastal.

Majanduskasvu on soodustanud hulk tegureid. Madal intressitase on pannud eestlased aktiivselt tarbima, turgutanud sisenõudlust, lükanud tagant kinnisvara- ja ehitushindasid ning paljusid teisi majandussektoreid. Eestis on vähe valdkondi, kus ettevõtjad ei naudiks rekordilist käibe kasvu ning kasumlikkust.

Oluline kiirendaja on olnud Euroopa Liit, kust Eesti elu edendamiseks laekub miljardeid kroone. Tööjõu vaba liikumine on avanud töövõtjatele mitme jõuka riigi tööturu ning see on sundinud ka Eesti ettevõtjaid kiires tempos palku tõstma.

Mis meid tagasi tirib? Kinnisvarapeo lõppvaatus ja laenuintresside kasv. Kinnisvaraturul oli juba näha rahunemise märke. Enam ei tule nii palju uusi kinnisvaraostjaid peale. See sunnib arendajaid hindu langetama ja spekulante ostetud kortereid kiiresti müüma. Projektid jäävad toppama, sest ehitushinnad on tõusnud ja paar aastat tagasi tehtud äriplaanid ei ole enam kasumlikud.

Eesti Panga keskpangapoliitika osakonna nõuniku Andres Saarniidu sõnade kohaselt on lõppenud aastal kiiremini kasvanud ehitus- ja kinnisvarasektor, samuti kaubandus. "Kasvu aeglustumine võib neid valdkondi negatiivselt mõjutada, sest ollakse harjunud ülikiire kasvuga või prognoositakse hoopis kasvu kiirenemist ning seetõttu kavandatakse liiga suuri investeeringuid ja kulude kasvu," märkis Saarniit.

Analüütiku arvates on majanduskasv praegu haripunktis ja kõik tugeva sisenõudlusega seotud riskid endiselt päevakorras.

Kinnisvarasektoris võib kõige enam kõnelda üleinvesteerimisest, aga toimetus ei usu, et kinnisvaraarenduses toimuksid järsud tagasilöögid, mis tõmbaksid äkkpiduri majandusarengule tervikuna.