Varastele üle poole miljardi

OMX Baltic0,18%317,89
OMX Riga0,43%965,1
OMX Tallinn0,08%2 206,15
OMX Vilnius0,28%1 497,98
S&P 5001,14%7 637,74
DOW 300,61%51 778,18
Nasdaq 1,69%26 418,3
FTSE 1001,19%10 816,14
Nikkei 2250,33%64 136,25
CMC Crypto 2000,00%0,00
USD/EUR0,00%0,87
GBP/EUR0,00%1,16
EUR/RUB0,00%97

OMX Baltic0,18%317,89
OMX Riga0,43%965,1
OMX Tallinn0,08%2 206,15
OMX Vilnius0,28%1 497,98
S&P 5001,14%7 637,74
DOW 300,61%51 778,18
Nasdaq 1,69%26 418,3
FTSE 1001,19%10 816,14
Nikkei 2250,33%64 136,25
CMC Crypto 2000,00%0,00
USD/EUR0,00%0,87
GBP/EUR0,00%1,16
EUR/RUB0,00%97

Eile avaldatud jaekaubandusvarguste uuringust selgub, et Eestis langes mullu varaste saagiks 640 miljonit krooni jaekaubanduse 48,4miljardilisest aastakäibest. 2005. aastal ulatus varaste saak 570 miljoni kroonini.

Kuuendat aastat tehtud uuringu European Retail Theft Barometer (jaekaubandusvarguste baromeeter - toim.) kohaselt langes eelmisel aastal kogu Euroopa kauplustes varaste saagiks kaupu 454 miljardi krooni väärtuses.

Igale pudupoodnikulegi valmistab kindlasti meelehärmi teadmine, et see summa on 2005. aastaga võrreldes miljardi krooni võrra suurenenud. Samas on lohutuseks see, et 2004. aastal ulatus summa tervelt 481,6 miljardi kroonini.

Kuna kauplused teevad kulutusi turvasüsteemidesse, siis, liites needki ligikaudu 125 miljardit krooni varaste tekitatud kahju hulka, saame tulemuse - kokkuvõttes viisid poevargad iga eurooplase, poevargad ise kaasa arvatud, taskust 1114,5 krooni. Ehk teisisõnu - just nii palju pidime mullu vargakahjude hüvitamiseks lisaks maksma.

"Eestis on tendents selline, et kaoprotsent on väiksem kui Euroopas, kuid turvakulud suuremad," ütles Tallinna Kaubamaja müügi- ja turundusdirektor Enn Parel. "Kogukulud on Euroopaga enamasti samad."

Parel lisas, et üldist numbrit, kui palju täpselt vargad kahju tekitasid, ei ole. "Ega kaupmehed ei ole eriti varmad seda numbrit välja andma," selgitas Parel, kuid lisas, et Eestis üldiselt varguste osa le 1 protsendi jaekaubanduse käibest ei lähe.

Uuring on siiski märksa pessimistlikum, väites, et nii eelmisel kui ka üle-eelmisel aastal ulatus see protsent vastavalt 1,32 ja 1,27ni.

Küsimusele, mida enim varastatakse, vastas Parel, et kõige rohkem varastatakse seda, mida kõige rohkem müüakse, ning varastatud asjad ei pea sugugi pihku-taskusse ära mahtuma. "See on uskumatu, kui suuri asju varastatakse, piltlikult öeldes varastatakse nätsupakist jalgrattani," ütles Parel.

Uuringu tellinud USA firma Checkpoint Systemsi turvasüsteeme esindava Checkpoint Meto Baltic OÜ juht Karl Lust ütles, et sellist aega, kus kauplustest mitte midagi ei varastata, ei tule kunagi. "Alati on vargaid, kes suudavad ükskõik millise turvasüsteemid üle mängida," kinnitas Lust.

Varastele üle poole miljardi

Seotud lood

Hetkel kuum

Hetkel kuum

Podcastid

Enimloetud

Viimased uudised