Hanschmidt tegi külma enda Ühispanga kolleegidele

Hanschmidt ja Kitter olid oma panust panga arengusse juba varemalt hinnanud teistega võrreldes kordades väärtuslikumaks. Täpsemalt, neli korda väärtuslikumaks, sest nii palju oli kahel mehel rohkem optsiooniaktsiaid enne kõnealust 2000. aastat. Siis aga süvendati seda vahet veelgi.

Enamik Ühispanga juhtkonna liikmetest sai ümmarguse arvu aktsiate omanikuks - olenevalt ametikohast 30 000, 40 000, 60 000 või 100 000 aktsiat -, Hanschmidti ja Kitteri nime taga seisab aga vastavalt 606 061 ja 439 099 aktsiat.

Ilmselt jagasid need kaks meest omavahel nii-öelda "laenujäägi" ning et rahaliselt kõik klapiks, tuli oluliselt langetada ka nn tinglikku aktsiahinda. Sest mida odavam on aktsia, seda rohkem saab neid sama summa ulatuses kirja panna.

Nii kehtestaski Hanschmidt endale ja Kitterile kingitud aktsiate hinnaks 20,4 krooni, alluvatele aga 23 või enam krooni.

Selline manipuleerimine paneb seda enam imestama, et optsioonilepingud sõlmiti antud juhul ühel ja samal päeval, 25. aprillil 2000. Mingit muud seletust kui paljas omakasu tagaajamine ei oska toimunule küll pakkuda.

Ain Hanschmidt, sai 2000. a aprillis aktsiaoptsiooniga 606 061 Ühispanga aktsiat. Et teistel pangajuhtidel polnud asjas kuigivõrd suurt osa ega sõnaõigust, näitab ka Andrus Kimberi, ühe toonastest pangajuhtidest ja optsioonisaajatest, kommentaar: "Ma tõesti ei tea seda ega oska seetõttu ka kommenteerida."

Hanschmidti ja Kitteri omakasu tagaajamist vaadates ei tasu ka imestada Ühispanga püüdu takistada ajakirjanike juurdepääsu kohtutoimiku "delikaatsetele andmetele". Seda vaatamata Hanschmidti asemel panga juhatuse esimehe kohale asunud Mart Altvee kinnitusele, et neil ei ole midagi varjata.

Panka kohtus esindanud ja Hanschmidti mitmesse salatehingusse - näiteks Enn Pandi käes hoiul olnud Tallinki suurosaluse poolitamisse - pühendatud vandeadvokaat Aare Raig arvab paraku teisiti ning katab kinni suure osa kohtutoimikust.