- OMX Baltic0,01%300,04
- OMX Riga0,11%893,97
- OMX Tallinn0,00%2 068,71
- OMX Vilnius0,21%1 204,98
- S&P 5000,83%6 279,35
- DOW 300,77%44 828,53
- Nasdaq 1,02%20 601,1
- FTSE 1000,55%8 823,2
- Nikkei 2250,06%39 785,9
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%92,97
- OMX Baltic0,01%300,04
- OMX Riga0,11%893,97
- OMX Tallinn0,00%2 068,71
- OMX Vilnius0,21%1 204,98
- S&P 5000,83%6 279,35
- DOW 300,77%44 828,53
- Nasdaq 1,02%20 601,1
- FTSE 1000,55%8 823,2
- Nikkei 2250,06%39 785,9
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%92,97
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Hanschmidt tegi külma enda Ühispanga kolleegidele
Ühispanga endine juht Ain Hanschmidt tegi
aktsiaoptsioonidega tünga ka oma kolleegidest alluvatele, jagades neile
aktsiaoptsioone oluliselt kallimalt kui endale ja oma truule abilisele, Lembit
Kitterile.
Seda kinnitab tänavu jaanuaris lõpulejõudnud maksuvaidluse kohtutoimik, kust hoolimata Ühispanga katsest detaile varjata, saab nii mõndagi huvitavat välja lugeda, kirjutab tänane Äripäev.
Augustis 1999 ning jaanuaris ja aprillis 2000 sõlmitud optsioonilepingud näitavad üheselt, et isegi pangasiseste hüvede jagamisel eelistas Ühispanga president Ain Hanschmidt ennast ning oma lähemat võitluskaaslast Lembit Kitterit teistele panga juhtkonda kuulunud asepresidentidele ja divisjonijuhtidele.
Ehkki kõik optsioonilepingutesse kaasatud said Ühispanga aktsiad endale tasuta, suutis Hanschmidt ka siin selge vahe sisse teha.
Hanschmidt ja Kitter olid oma panust panga arengusse juba varemalt hinnanud teistega võrreldes kordades väärtuslikumaks. Täpsemalt, neli korda väärtuslikumaks, sest nii palju oli kahel mehel rohkem optsiooniaktsiaid enne kõnealust 2000. aastat. Siis aga süvendati seda vahet veelgi.
Enamik Ühispanga juhtkonna liikmetest sai ümmarguse arvu aktsiate omanikuks - olenevalt ametikohast 30 000, 40 000, 60 000 või 100 000 aktsiat -, Hanschmidti ja Kitteri nime taga seisab aga vastavalt 606 061 ja 439 099 aktsiat.
Ilmselt jagasid need kaks meest omavahel nii-öelda "laenujäägi" ning et rahaliselt kõik klapiks, tuli oluliselt langetada ka nn tinglikku aktsiahinda. Sest mida odavam on aktsia, seda rohkem saab neid sama summa ulatuses kirja panna.
Nii kehtestaski Hanschmidt endale ja Kitterile kingitud aktsiate hinnaks 20,4 krooni, alluvatele aga 23 või enam krooni.
Selline manipuleerimine paneb seda enam imestama, et optsioonilepingud sõlmiti antud juhul ühel ja samal päeval, 25. aprillil 2000. Mingit muud seletust kui paljas omakasu tagaajamine ei oska toimunule küll pakkuda.
Ain Hanschmidt, sai 2000. a aprillis aktsiaoptsiooniga 606 061 Ühispanga aktsiat. Et teistel pangajuhtidel polnud asjas kuigivõrd suurt osa ega sõnaõigust, näitab ka Andrus Kimberi, ühe toonastest pangajuhtidest ja optsioonisaajatest, kommentaar: "Ma tõesti ei tea seda ega oska seetõttu ka kommenteerida."
Hanschmidti ja Kitteri omakasu tagaajamist vaadates ei tasu ka imestada Ühispanga püüdu takistada ajakirjanike juurdepääsu kohtutoimiku "delikaatsetele andmetele". Seda vaatamata Hanschmidti asemel panga juhatuse esimehe kohale asunud Mart Altvee kinnitusele, et neil ei ole midagi varjata.
Panka kohtus esindanud ja Hanschmidti mitmesse salatehingusse - näiteks Enn Pandi käes hoiul olnud Tallinki suurosaluse poolitamisse - pühendatud vandeadvokaat Aare Raig arvab paraku teisiti ning katab kinni suure osa kohtutoimikust.
Enimloetud
Viimased uudised
Firma jagas omanikutulu 4 miljonit eurot
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
Täiendatud: advokaat rõhub kolmele argumendile
Podcastid
Peakangelane sai kuriteosüüdistuse
Tagasi Äripäeva esilehele