Artikkel
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Parteid matavad telesse kümneid miljoneid

    Sellise summa saab, kui arvestada, et Keskerakond ning Isamaa ja Res Publica Liit kulutavad meediale vähemalt sama palju kui Reformierakond, Rahvaliit ja sotsiaaldemokraadid. Viimaste kulud telereklaamile kokku on 13 miljonit krooni.
    Keskerakonna kampaania ametlik maksumus on 20,5 miljonit krooni. Konkurentide hinnangul pürib summa vähemalt 30 miljonini. Sel juhul kulutavad erakonnad tänavu valimistele eriti priiskavalt, üle saja miljoni krooni.
    Laias laastus kolmandik suurerakondade eelarvest läheb telereklaamile.
    Keskerakonna peasekretär Kadri Must ei soovinud erakonna rahaasjadest lähemalt rääkida. "Kahtlemata loeks kõik meie konkurendid rõõmu ja huviga sellist siseinfot, aga paraku anname selle võimaluse alles pärast valimisi, kui sendi täpsusega aruanded esitame," kinnitas Must.
    Reformierakonna kampaaniajuht Arto Aas oli Keskerakonna salatsemisest üllatunud. "Me ei näe põhjust midagi varjata," sõnas ta.
    Reformierakonna üle 20 miljoni kroonisest eelarvest kulub telereklaamile üle 6 miljoni krooni.
    "Peame telereklaami üheks olulisemaks meediakanaliks, samas on see ka konkurentsitult kõige kallim, üksi teleklippide tootmine nõuab sadu tuhandeid kroone," ütles Aas.
    Rahvaliidu kampaania 15 miljonist kroonist 6 kulub televisioonile. Rahvaliidu juht Villu Reiljan märkis, et usub plakatitest ja telereklaamist rohkem "talutaadiga kohtumisse". "Enne "märtsipommitamist" sõidan vähemalt 5000 kilomeetrit kuus, ja istungitevabal nädalal rohkemgi, 1500-2000 kilomeetrit nädalas," rääkis Reiljan, kes kõik kohtumised ja isegi inimeste telefoninumbrid meeles peab.
    Rahvaliidu hinnangul peaks valimiskampaania maksma kuni 10 miljonit krooni. "Partei olemuse mõte ongi valimised - minu hinnangul lähevad kampaaniad järjest räpasemaks, kuid ka professionaalsemaks," lisas Reiljan.
    Sotsiaaldemokraadid kulutavad 6 miljoni kroonisest eelarvest telemeediale miljoni.
    Sarnaselt Keskerakonnaga ei soovinud Isamaa ja Res Publica Liit ning Eestimaa Rohelised kulude maksumust avalikustada.
    Suurema koore 25-30 miljonilt kroonilt võtavad Kanal 2 ja TV3, kuid reklaam jookseb näiteks ka venekeelses Pervõi Baltiski Kanalis ja TV3+-is.
    Kanal 2 juhi Urmas Oru sõnul toovad valimised laias laastus aasta esimestel kuudel tulule juurde viiendiku. "Konkreetseid numbreid ei oska veel ütelda. Sageli otsustavad erakonnad viimasel hetkel, kas tahavad reklaami juurde panna ja muuta. Samuti hirmutab valimiskampaaniate maht tavaklienti."
    30 miljoni kroonist reklaamiraha nimetas Oru "kosmiliseks summaks". "Ei tea veel, millega Rahvaliit üllatab, kuid praegu tundub küll, et 25 miljonit on reaalsem," hindas ta.
    Autor: Airi Ilisson
  • Hetkel kuum
Tõnu Mertsina: nii pikka tootlikkuse langust ei ole Eestis vähemalt 20 aastat olnud
Eesti ettevõtete hinnang oma konkurentsivõimele nii sise- kui ka välisturul on langenud selle sajandi madalaimale tasemele. Halvenenud konkurentsivõime võib pidurdada majanduskasvu taastumist, kirjutab Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina.
Eesti ettevõtete hinnang oma konkurentsivõimele nii sise- kui ka välisturul on langenud selle sajandi madalaimale tasemele. Halvenenud konkurentsivõime võib pidurdada majanduskasvu taastumist, kirjutab Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina.
Tallinna Vesi tõstab kodudele hinda kolmandiku jagu
Tallinnas ja Sauel tõuseb uuel aastal veeteenuse hind eraklientidel 30% ja äriklientidel pea 6% juhul, kui konkurentsiamet Tallinna Vee taotluse heaks kiidab.
Tallinnas ja Sauel tõuseb uuel aastal veeteenuse hind eraklientidel 30% ja äriklientidel pea 6% juhul, kui konkurentsiamet Tallinna Vee taotluse heaks kiidab.
Balti börsid lõpetasid nädala erisuunaliselt
Balti koondindeks lõpetas nädala punaselt ning taganes -0,05%. Tallinna börs tõusis +0,01% ning Riia börs edenes +0,77%. Ainsana langes Vilniuse börs, mis taganes -0,16%.
Balti koondindeks lõpetas nädala punaselt ning taganes -0,05%. Tallinna börs tõusis +0,01% ning Riia börs edenes +0,77%. Ainsana langes Vilniuse börs, mis taganes -0,16%.
Reaalajas börsiinfo
Toiduauto ärimees suve halvimast festivalist: tegime 70 eurot kassat
Esimese suve toiduauto ärimehena tegutsenud Myrakas rääkis saates „Äri Eestimaal“, et suvi läks ettevõttel hästi ning entusiasm on tal endiselt alles. Siiski leidus positiivsete kogemuste kõrval ka tõrvatilk meepotis, kui ta meenutas suve kõige õnnetumaks väljasõiduks kujunenud pannkoogifestivali. „See on meie jaoks halva festivali etalon,“ rääkis Myrakas.
Esimese suve toiduauto ärimehena tegutsenud Myrakas rääkis saates „Äri Eestimaal“, et suvi läks ettevõttel hästi ning entusiasm on tal endiselt alles. Siiski leidus positiivsete kogemuste kõrval ka tõrvatilk meepotis, kui ta meenutas suve kõige õnnetumaks väljasõiduks kujunenud pannkoogifestivali. „See on meie jaoks halva festivali etalon,“ rääkis Myrakas.
Maru Metalli juht kardab, et sektoris läheb raskemaks
ASi Maru Metall juhatuse esimehe Heiti Zukovitsi hinnangul läheb ehitusmaterjalitootjatel tulevikus olukord raskemaks, selgus saates “Äripäeva TOP”. See-eest on ASi Toode peadirektor Aivo Rosenberg positiivsemalt meelestatud.
ASi Maru Metall juhatuse esimehe Heiti Zukovitsi hinnangul läheb ehitusmaterjalitootjatel tulevikus olukord raskemaks, selgus saates “Äripäeva TOP”. See-eest on ASi Toode peadirektor Aivo Rosenberg positiivsemalt meelestatud.
Äripäeva juhtimiskool: kuidas ringmajanduse võimalusi mitte maha magada?
Üks võimalikest lahendustest inimkonna tekitatud keskkonnaprobleemidele on ringmajandus – uus ehk hästi unustatud vana majandusmudel, mille järgi ressursse ja tooteid kasutatakse võimalikult kaua, taaskasutatakse ja võetakse ringlusse, et vähendada jäätmete teket ja ressursside raiskamist. Äripäeva Akadeemia koolitaja Kadi Kenk selgitab, mida sellele majandusmudelile üleminek tähendab nii tootmis- kui ka teenusettevõtetele, kes on selles pikas protsessis võitjad ja kes mitte.
Üks võimalikest lahendustest inimkonna tekitatud keskkonnaprobleemidele on ringmajandus – uus ehk hästi unustatud vana majandusmudel, mille järgi ressursse ja tooteid kasutatakse võimalikult kaua, taaskasutatakse ja võetakse ringlusse, et vähendada jäätmete teket ja ressursside raiskamist. Äripäeva Akadeemia koolitaja Kadi Kenk selgitab, mida sellele majandusmudelile üleminek tähendab nii tootmis- kui ka teenusettevõtetele, kes on selles pikas protsessis võitjad ja kes mitte.
CUPRA avas ainulaadse garaaži uksed
Tallinnas Sõpruse puiesteel avas uksed CUPRA Garage, mille sarnast ei ole terves Eestis ega ka lähipiirkonnas. Tegemist on uudse kontseptsiooniga CUPRA kui automargi tutvustamisel oma klientidele.
Tallinnas Sõpruse puiesteel avas uksed CUPRA Garage, mille sarnast ei ole terves Eestis ega ka lähipiirkonnas. Tegemist on uudse kontseptsiooniga CUPRA kui automargi tutvustamisel oma klientidele.
Eesti sai 300 miljonile taasterahast sammu lähemale
„Meil on täna Eestile häid uudiseid!“ seisavad Euroopa Komisjoni teates selle presidendi Ursula von der Leyeni saatesõnad sellele, et komisjon kiitis heaks meile 286 miljoni euro väljamaksmise taaste- ja vastupidavusrahastust.
„Meil on täna Eestile häid uudiseid!“ seisavad Euroopa Komisjoni teates selle presidendi Ursula von der Leyeni saatesõnad sellele, et komisjon kiitis heaks meile 286 miljoni euro väljamaksmise taaste- ja vastupidavusrahastust.
Automaks tuleb hiljem ja poole suurem
Rahandusminister võttis automaksu ettevalmistuseks lisaaega, eelarvesse tahetakse sellega koguda rohkem raha.
Rahandusminister võttis automaksu ettevalmistuseks lisaaega, eelarvesse tahetakse sellega koguda rohkem raha.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.