Pühapäeval sain elamuse Vanemuise "Memory" lõppkontserdilt. Broadwaylt tulnud külalise Tony Vincenti hääl ja lavasära lummasid, kuid õnneks ei suutnud meie enda põhjamaiselt kargete lavatähtede esitust täiega varjutada.
Konferansjee Mart Sanderi vahepalad ei haakunud aga muusikaga, vaid tutvustasid Eesti teatri sünnilugu. Nii tekitasid hüpped maagilisest muusikalimaailmast meie teatrilukku skisofreenilise tunde. Mõlemad pooled olid hästi teostatud, kuid nende kokkusulatamisega tekkis minul küll probleeme. Päästis huumorimeel. Lõpus aplodeeris rahvas püsti seistes.