Hirv ja Gammer koos sõjas meedia vastu

Hubert Hirv ja Pavel Gammer on viimaste aastate jooksul Eesti Ekspressi, Eesti Päevalehe ja Äripäeva kaebuste ja kohtuhagidega üle külvanud.

Hirv ja Gammer on ajalehtede peale kaevanud nii Pressinõukogusse kui ka esitanud kohtu kaudu miljonitesse kroonidesse ulatuva kahjunõudega hagisid. Mehi esindab nendes protsessides Tallinna linnakohtu esimehe Helve Särgava poeg, vandeadvokaadi abi Viktor Särgava, kelle sõnul on kolm hagi juba lõpetatud kohtuvälise kokkuleppega ning praegu on menetluses veel üheksa kohtuasja. "Hagide põhjuseks on pooltel juhtudel isikute au teotamine, kuna neid on põhjendamatult seostatud allilmaga, ja teistel juhtudel on ebaõigete faktiandmete esitamine Hirve ja Gammeri ja nendele kuuluvate äriühingute samastamises, mis ei ole juriidiliselt korrektne," ütles Särgava.

Küsimuse, mis põhjusel on teda juba aastaid allilmaga seostatud, peaks Hirve sõnul esitama hoopis meediale. "Kust mina seda tean? Teie müüte lehte ja teil on vaja selliseid teravaid artikleid välja mõelda."

Hirve ja Gammeri väidetavad seosed allilmaga sattusid meedia huviorbiiti juba kümme aastat tagasi. Esimene kaebus meedia vastu esitati aga alles 2004. aastal, enamik neist jääb 2006. aastasse. Särgava sõnul ei tähenda see viivitus, et varasemates artiklitega kõik korras oleks olnud. "Kui ajaleht avaldab näiteks väite, et kassid lendavad, ja keegi ei vaidlusta seda, ega see ei muutu veel tõeks."

Küsimusele, miks ärimehed otsustasid just nüüd hakata meediat süstemaatiliselt kohtusse kaebama, vastas Hirv, et avaldatud artiklid sisaldavad ohtralt lausvalesid, mille tõttu on tema kui ärimehe nimi rikutud ning see raskendab Eestis äri ajamist. "Minu eesmärk on ajakirjanikele läbi kohtu koht kätte näidata, et see ei ole õiglane," rääkis Hirv otsuse tagamaadest.

Meediaekspert Tarmu Tammerki hinnangul võib siin tegemist olla tendentsiga, kus eesmärgiga meedia teravdatud huvi enda pealt eemale lükata otsitakse artiklitest välja kas või teisejärgulised detailivead ja kaevatakse nende eest ajalehed kohtusse. "Soovitakse saavutada kohtus võit ning loodetakse, et meedia ei julgegi enam neid ettevõtjaid tulevikus puudutada."

Aavo Kokk, Eesti Päevalehe vastutav väljaandja ja peadirektor

Viimase paari aasta jooksul on enam kui pooled Eesti Päevalehe vastu esitatud hagid seotud kas Hirve või Gammeriga. Seega on tegemist meie kõige produktiivsemate vaidluspartneritega. Kuna kõik hagid on esitatud advokaatide vahendusel, siis on ka meie poolt asja ajanud juristid ehk vaidlused on suuremas osas olnud formaalset ja mitte sisulist laadi.

Vaadates kõiki neid vaidlusi, mis Gammeril ja Hirvel on Eesti ajalehtedega, arvan, et selline aktiivsus ongi eesmärk omaette. Mul on kooliajast meeles, et kui mõne poisi kohta oli teada, et ta igal juhul lööb tülitajat rusikaga, siis hoiduti ette teda tülitamast. Tundub, et just seda meetodit kasutavad ka kõnealuste härrade advokaadid, et meedia ja juurdlusorganid nende kundesid vähem torgiksid."

Daniel Vaarik, suhtekorraldusfirma Hill and Knowlton Eesti tegevdirektor

Kogu maailma meedia peab kohtukutset enamasti sõjakuulutuseks ajakirjandusvabadusele. Kui on kahtlus, et meediat soovitakse niimoodi suukorvistada, koonduvad väljaanded oma vabaduse kaitsele ning kohtuteed ääristavad uued põhjalikud paljastused kaebaja aadressil. Üks soovitus, mida PR- asjatundjad oma klientidele alati annavad, on vältida meedia kohtusse kaebamist. Samas tuleb vaadata ka teist poolt - ka meedia eksib ning viga jääb veaks isegi siis, kui 95 protsenti loost on õige. Olen üsna veendunud, et paljud kohtuasjad oleksid lausa võimatud, kui meedia oleks põhjalikum olnud.

Seega, sõjas korruptsiooni ning allilmaga saavad meedia kuulideks olla täpsed, üheksa korda üle kontrollitud faktid, mitte mingil juhul huupi tehtud vihjed.