Soome maksuhoop Eesti firmale

Registreerimisega on hilinenud vähemalt paarkümmend firmat, kuid nende täpset arvu ei tea keegi, isegi mitte Soome maksuamet ja Soome Ehitustöötajate Liit. Eesti Ehitusettevõtjate Liit oli vastamisel sama abitu.

Kuidas ja millal ettevõtted Soome riigile makstava 13% tagasi saavad, on segane. Teisipäeval andis Soome maksuamet kaks erinevat vastust. Helsingi piirkonna suhtekorraldaja teatas, et raha saab pärast registreerimist tagasi Soome maksuametist, kuid enne tuleb põhjalikult selgitada, millega firma Soomes tegeleb. Mõni tund hiljem öeldi ühele Soome raamatupidajale aga, et tagasi saab selle hoopis Eesti maksuametist.

"Mina usun, et seda raha üldse tagasi ei saa," sõnab Soomes ja Eestis tegutsev jurist Juhani Tamminen, kellel on segaduse tõttu tekkinud mitukümmend uut eestlasest klienti. Kohtume teisipäeval Helsingis ja Tammineni kolm telefoni on hädakõnedest punased. Tema suust kostab kord eesti-, kord soomekeelseid vandesõnu läbisegi kaastundehüüatustega. "Firma on pankrotti minemas ja inimesel on enesetapumõtted," kirjeldab ta kellelegi soome keeles ja lisab paar krõbedat sõna.

Helsingis äsja oma ehitusfirmaga alustanud Toomas Zirk on registrikulude kokkuarvamisest masendusse langenud.

Tal on Helsingis tööl seitse meest ja kolm tuleval nädalal lisandumas. Kolm meest töötab ühes YIT renoveeritavas majas kesklinnas.

Registreerimisest kuulis ta kelleltki eelmise aasta lõpus, aga ei osanud arvata, et asi uuest aastast kohe nii kibedaks läheb. Raha on Zirk kaotanud ühe lepinguga üle 10 000 krooni, kuid see on algus. Sel reedel maksab Zirk meestele palgad välja, ehkki ei tahaks, sest ta peab sealt juba 13% korstnasse kirjutama. Kahe nädala pärast järgmisel palgapäeval võiks registreerimine tema meelest korras olla, muidu tuleb järgmine 13% maha kirjutada.

Kulud kasvavad kosmiliselt. Et registrisse pääseda, pidi Zirk palkama Soome raamatupidaja, mis jääb uueks püsikuluks. "Sain aru, et ta tahab registreerimise eest tuhat eurot," kurdab Zirk. Samas ei osanud raamatupidaja öelda, millal registrisse saab.

Väidetavalt pärast hiljutist eestlase surmaga juhtunud tööõnnetust püttide puhastamisel nõuab Soome riik sellest aastast hiigelkindlustust. Zirki puhul on see 20 miljonit krooni: 10 miljonit krooni meeste pealt ja sama palju ehitusobjektilt. "Nii 50 000 krooni aastas läheb siis sellele," kalkuleerib Zirk.

Iga mees pidi sel aastal läbima tööohutuskoolituse - sada eurot inimese kohta, rehkendab ettevõtja. Lisaks maksab ta edasi Eesti raamatupidajale, tasub meeste kahe korteri üüri, on ostnud neile mobiiltelefonid ja maksab kõnearved. Kaks korda kuus tasub ta nende sõidu Eestisse ja muidugi päevaraha. "Kui praegu alustaks ettevõtjana, siis ehituses kindlasti mitte," sõnab ta.

Eestisse ta ehitusäriga tulla ei taha, eelmine kogemus lõppes kinnimaksmata tööga.