Meie igapäevast haritust anna meile tänapäev

Näha maailma mitmekesisuses, kas me mitte seda, kosmopoliitsed eestlased, ei soovi? Peaminister Andrus Ansip kinnitas kahe aasta eest luteri kiriku korraldatud eetikakonverentsil, et usundiõpetuse peaks üldhariduskoolide ainekavasse tingimata lõimima.

Paljud õpilased ühes vanematega tõstsid ootuspäraselt kära, olles sellisele sammule vastu. Sama tendents säilub ka aastaid hiljem poliitilisel maastikul. Vaid kaks suurparteid soosivad Ekspressi läbiviidud küsitluses usundiõpetuse kohustuslikkust Eesti keskkoolides.

Miks mitte? Ateistlikud õpilased tõstavad kära, viidates enda inimvabaduste rikkumisele. Kas ateist, kes pelgab usundiõpetusest "ajupestud" saada, ehk vaid kardab enda positsiooni pärast?

Vaid lausrumalad väidavad absurdset - et usundite roll pole mänginud osa ühiskonna kujunemisel. Paralleelselt usukodades läbi viidud reformidega on siiski arenenud kirjandus, maalikunst ja koguni poliitika.

Pedagoogilises mõttes aitab õpilaste arengule kaasa õppeainete integreerimine. Näiteks matemaatikas õpitu läheb muudes reaalainetes pidevalt rakendusse.

Religiooniõpetus soodustaks analoogselt näiteks ajaloos sõdade tagapõhjade mõistmist. Usundiõpetuses ei talutata kedagi käekõrval leeri. Ei jagata tasuta jarmulkasid, vaid aidatakse mõista meie ümber toimuvaid protsesse, kedagi õigustamata või laitmata.

"Me võime arutleda tema vabatahtlikkuse või kohustuslikkuse üle, kuid selle õpetuse puudumist koolides tõlgendan ma antud juhul kui vabadust olla harimatu," märkis Ansip oma kunagises kõnes.

Loodame, et värske võimuliider pole unustanud enda ammuseid lubadusi ning ei tee usundiõpetuse asemel "kogemata" hoopis majandustunde kõigile õpilastele kohustuslikuks. Jäägu see tulevase püha kolmainsuse, koalitsiooni, otsustada.

Aastad mööduvad. Keskkooliõpilased ekslevad jätkuvalt vaimupimeduses.

Autor: Joonatan Allandi