Vene kooli õpetaja: rahvas ootas selgitusi valitsuselt

Vene õppekeelega Tallinna Pae gümnaasiumi välisukse kõrval ripub sinimustvalge. Õpilased sõeluvad sellest mööda edasi-tagasi ega pööra lipule mingit tähelepanu. Nad on sellega harjunud, sest riigilipp ripub seal juba ammu-ammu. Koolimaja ise on kena ja korralik ning õpilased viksid ja viisakad. Gümnaasiumi õppealajuhataja Svetlana Borodavko, kes ise annab ühiskonnaõpetuse tunde, on samuti lahke ja vastutulelik. Svetlana räägib head eesti keelt, kuid oma neutraalsuse näitamiseks valin vestluseks vene keele.

Nii nagu eelmiselgi aastal, loodab Pae gümnaasium tänavu, et kuus abiturienti lõpetab medaliga. Lähitulevik näitab, kas nende seas on ka Mark Sirõk, kes peab koolis käimise asemel praegu kahjuks koos Öise Vahtkonna liidri Dmitri Linteriga vahi all istuma. Politsei süüdistab Marki selles, et ta oli levitanud oma mobiiliga lühisõnumeid, kutsudes rahvast pronkssõdurit valvama ja lubades selle eest maksta 80 krooni tunnis.

Svetlana Borodavko, kui vaadata tagasi hiljuti Tallinnas toimunud ärevatele sündmustele, siis miks need teie arvates ikkagi aset leidsid?

Seda oleks saanud ka ära hoida, kui meie võimukandjad oleksid targalt käitunud ega poleks tegelenud politikaanlusega.

Mis on peamine, mille vastu meie võimukandjad teie arvates eksisid?

Kolmapäeval leidis aset haridusminister Tõnis Lukase kohtumine vene koolide ajaloo- ja ühiskonnaõpetuse õpetajatega, ning sealgi oli jutuks, et Eesti tegutsemisruum jaguneb justkui kaheks eraldi pooleks. Üks pool on eestlaste ja teine venekeelse elanikkonna jaoks. Selles veendumiseks piisab, kui vaadata internetist, millist informatsiooni pakutakse eesti ja millist vene keeles.

Kas seda oli märgata ka enne hiljutisi tormilisi sündmusi?

Jah. Kui Eesti valitsusel oleks olnud selge ettekujutus ja kava, mida pronkssõduriga ette võtta, siis miks seda kõike juba varakult rahvale ei selgitatud. Mulle tundub, et ka peaminister pidanuks ise rohkem selgitusi jagama - mis ja kuidas täpselt kõik toimuma hakkab. On loomulik, et eestlastel ja venelastel on asjadele erinev ajalooline lähenemine. Ka ajaloo tõlgendamine on erinev. Oleks tulnud leida mingi kompromiss, lähenemisnurk, et inimesed oleksid asjadest ühtmoodi aru saanud.

Ajalooprogramm, mille järgi koolides õpetatakse, on kuidagi ühekülgne. Räägitakse, et paljud eestlased küüditati, kuid ei räägita sellest, et täpselt samamoodi toimus see kogu endises NSV Liidus. Eestlaste kõrval kannatasid ka venelased, ukrainlased, valgevenelased… Ja selles polnud süüdi mitte venelased, vaid toonane võim, diktatuur.

Palju räägitakse integratsioonist, kuid tuleb mõista, et Eesti on ju ka siinse venekeelse elanikkonna kodumaa. Meie juured on siin. Eesti on ka minu kodumaa - ma olen siin sündinud.

Kuidas hindate vene õpetajate kohtumist minister Lukasega? Kas ta jagas mingeid suuniseid?

Meil soovitati kutsuda koolidesse esinema Eesti ajaloo asjatundjaid. Muidugi võime neid rääkima kutsuda. Kahju ainult, et meid, vene koolide õpetajaid, kahtlustatakse ebalojaalsuses Eesti riigile. Me oleme ju sedasama ajalugu nüüd juba 15 aastat õpetanud ning keegi pole kedagi fašistiks või okupandiks kutsunud.

Kas teie kooli õpilaste hulgas on ette tulnud mingeid Eesti-vaenulikke väljaütlemisi?

Meie koolis pole neid kunagi olnud. Palju kõneldakse integreerumisest, aga mida see tähendab, kui me ju oleme siin sündinud ja me elame siin? Ajalugu õpetades õpetame ju paljude rahvaste ajalugu, sealhulgas ka meie Eesti ajalugu. Oleme kutsunud enda juurde esinema mitmeid kultuuritegelasi, unustamata seejuures ka oma, vene traditsioone. Olen veendunud, et Eesti vene koolid on olnud Eestile äärmiselt lojaalsed.

Hiljutiste sündmuste lätted ulatuvad paljuski aastaisse 1939-1944. Kuidas teie toonastest sündmustest aru saate? Kuidas teie õpetajad oma õpilastele tolleaegseid sündmusi selgitavad?

Täpselt nii, nagu see riiklikus õppeprogrammis kirja on pandud. Kas te soovite, et ma teile ütleksin - Eesti okupeeriti? See on keeruline küsimus ning kaugeltki mitte üheselt tõlgendatav. Faktide eest ei saa mõistagi kuhugi põgeneda ning Molotovi-Ribbentropi pakt on meile hästi teada.

Selge on, et toimus jagamine, aga mitte rahvaste, vaid võimu jagamine. Ma mõistan eesti rahva kannatusi, kuid kannatasid ka teised rahvad ning mitte vähe.

Kuidas valitsus oleks teie meelest pidanud pronkssõduriga toimima?

Valitsus oleks pidanud tegema oluliselt rohkem selgitustööd.

Kas pronkssõdur tulnuks teie meelest jätta oma vanale kohale?

Et pronkssõdur oli otsustatud mujale viia, oli ju teada. Ja kui eesmärk on kord juba seatud, siis see ükskord ka saavutatakse. Küsimus on pigem selles, milliste meetoditega ja kuidas seda tehti.

Valitsus pidanuks rääkima konkreetsest kuju teisaldamise kavast ja sellest, kuidas seda plaanitakse ellu viia. Et seda tahetakse teha väärikalt ning kellegi tundeid riivamata.

Mis teie meelest nüüd toimuma hakkab - kas inimesed hakkavad viima pronkssõdurile lilli nii vanasse kui ka uude kohta, kalmistule?

Ma pole astroloog ega ennustaja. Ilmselt kalmistule ja mõnda aega ka vanasse kohta.

Mida teie endisele pronkssõduri väljakule rajaksite?

Lillepeenrad on nähtavasti parim lahendus ning seda ongi lubatud teha.

Kuivõrd olid teie kooli õpilased nende rahutustega seotud?

Peale Mark Sirõki ei oska ma kedagi nimetada. Meil on äärmiselt kahju, et Markiga nõnda läks. Seda, et Marki käitumises võis kool mingit rolli mängida, eitan ma aga kohe täiesti kindlalt. Olen seda meelt, et kool ei tohiks õpilasi sellistesse meeleavaldustesse kaasata ning kogu meie õpetajate kollektiiv on sama meelt.

Kas te usute, et Mark võis midagi sellist korda saata? Keda te rohkem usute - Marki või politseid?

Eelistan jääda neutraalseks. Soovin vaid seda, et kõik asjaolud kindlalt ja täpselt välja selgitataks. Ma ei anna ise Marki klassis tunde, kuid kolleegide kinnitusel on tegu väga hea ja rahuliku klassikollektiiviga. Abituriendid on end tublisti motiveerinud ning usun, et 6-7 neist lõpetab kooli medaliga.

Keelekümbluse raames toimub mitu tundi teie koolis eesti keeles. Kas kõigil lõpetajatel on eesti keel puhtalt suus?

Kõik ei suuda kunagi keelt ühtviisi hästi selgeks õppida, sest võimed on erinevad. 9. klassi lõpus suudab enamik kõnelda eesti keeles vähemalt algtasemel. Gümnaasiumi lõpuks tuleb õpilastel saavutada vähemalt kesktase. Meil on eesti keele eksamil olnud aastate vältel üks kõrgemaid keskmisi hindeid vene koolides seas.

Mis võib teie arvates juhtuda 9. mail?

Ma ei tea. Loodan, et kõik möödub mõistlikkuse piires.

Hetkel kuum