Poodlemas käib Mervi nii tihti kui võimalik. Ostutuuri kutsetest ei ütle neiu kunagi ära. "Vahel vaatan, et pole midagi selga panna, siis kutsun ise kellegi kaasa, üksi hästi ei viitsi šopata," lausub tütarlaps.
Mervi küsib vanematelt raha vastavalt vajadusele. Taskuraha saab ta peamiselt sularahas ja enamasti koolilõunate jaoks.
Vanemad on kogunud Mervile sünnist saati ka pangaarvele raha, vajadusel on neiul võimalus seda kasutada. Esimene pangakaart tehti talle umbes kuus aastat tagasi. Ühe kaardi tegi ta endale ka ise messil Teeviit, ent hiljem tuli välja, et tal on juba ammu samas pangas konto olemas ning rahagi peal.
Pangakaart ühes muude vajalike asjadega on tütarlapsel käekotis alati kaasas: "Mine sa tea, millal raha vaja läheb." Arveldada eelistab Mervi sularahas, sest pin-koodid kipuvad tal alatasa meelest minema.
Suurem osa rahast kulub riiete ja kosmeetika peale. Ka solaariumis käimine võtab oma osa. Hobisid neiul pole.
Mervi on kulutaja, kuid vajadusel võib ka koguda. Poes vaatab ta kindlasti hindu: "Ei tahaks päris miinustesse ka omadega minna," selgitab ta.
Hinnast olenemata eelistab ta ilusamaid asju. "Kui ikka on kallis, aga mulle hullult meeldib, siis pean ära ostma, sest muidu ei saa öösel magada."
Autor: Annika Saar