Nädal Peeter Raidla pilgu läbi

Kolmapäevane Inglismaa ja Eesti vaheline jalgpallikohtumine kinnitas taas siinsete murumängude kehva seisu.

Ei aidanud seegi, et end üllatuslikult ülikonda rõivastanud jalgpalliliidu president Aivar Pohlak tegi koos peaminister Andrus Ansipiga enne matši rahvale käsi lehvitades staadionile poolringi peale. 0 punkti ja 0 väravat seisab Euroopa meistrivõistluste valikturniiri tabelis Eesti taga siiani.

Pideva võlakoorma all vaakuvad jalgpalliliit ja Pohlaku isiklik jalgpalliklubi Flora said küll tänu Briti reklaamiandjatele ja telekanalitele tõhusa rahasüsti, ent vaevalt see Eesti jalgpalli kvaliteeti parandab. Usun jätkuvalt, et meie kurb seis ei parane enne, kui Pohlak liidu eesotsast kõrvale lükatakse ning koondise koostamist alustatakse nullist, eirates täielikult senist hoiakut, et vähemalt pooled koondislased peavad olema parasjagu kohalikus meistriliigas neljandal kohal asuva Flora taustaga.

Riigikogu soov vabastada rahvaasemikud kohustusest esitada esinduskulude katteks kuludokumente tekitab Eestis kastisüsteemi. Selle jõustudes hakkab Eesti jagunema kaheks kastiks - lihtinimesteks ja riigikogu liikmeteks.

Kui tavakodanikud, vahet pole, kas nad on tööandjad või töövõtjad, peavad maksusoodustuste saamiseks koguma kõikvõimalikke pabereid, siis riigikogu liikmed muutuvad sellest murest priiks. Nende pangaarvele hakkab lihtsalt iga kuu täiendavalt laekuma kolmandik töötasust. Seda, kas see raha läheb isikliku rikkuse kasvatamiseks ning koos perega lõunatamiseks ja puhkamiseks või tõepoolest hoopis oma esinduskulude katmiseks, ei hakka enam keegi kontrollima.

Kui tänavuses eelarves on riigikogu liikmete palgafond ilma sotsiaalmaksuta ligi 70 miljonit krooni, siis muutuva korra kohaselt kasvaks see üle 90 miljoni krooni. Seega võiks ilmselt riigikogu järgmise koosseisu liikmeid õnnitleda miljoni krooni piiri ületava sissetuleku puhul. Kui võim kuulub põhiseaduse kohaselt rahvale, siis kelle käes on võim?

Kümme aastat tagasi toimunud börsikrahh on silmanähtavalt unustusehõlma vajunud. Praegu siinsel börsil noteeritud 16 ettevõttest on tervelt 6 sellised, mis on börsil oma avaliku esmaemissiooni korraldanud aastail 2005-2007. Arco Vara lisandudes kasvab nn uute börsiettevõtete osakaal juba üle 40 protsendi. Lugesin huvi pärast kokku ka need ettevõtted, kes eri põhjustel on aastate jooksul börsilt lahkunud. Sain kokku 16. Nii et Arco Vara kallutab praeguse kauni viigiseisu (16:16) börsilolijate kasuks.

Tunnistan ausalt, et mina pole veel suutnud aktsiate hindade liikumisele börsil mõistlikku selgitust leida. Kõige rohkem on mind hämmastanud Tallinki aktsia seis, mida ei suutnud tõsta isegi Silja ost. Ekspressi aktsia püsib stabiilsena, ehkki midagi positiivset pole siiani suudetud pakkuda. Baltika ja Olympicu edust võib ainult head meelt tunda, kuid ikkagi jääb kummitama küsimus: on see mitmekordne tõus ikka kooskõlas ettevõtte tegeliku arenguga? Kas need ettevõtted on ka tegelikult kordades kasvanud?

Seda loetelu võiks veelgi jätkata. Näiteks uustulnuka Arco Vara aruandest ilmneb, et 2006. aastal saavutatud kasuminumbri taga on paljuski kinnisvara raamatupidamislik ümberhindlus.