Robot kõnnib vee peal

OMX Baltic0,08%318,14
OMX Riga−1,09%954,61
OMX Tallinn−0,01%2 205,83
OMX Vilnius0,19%1 500,85
S&P 5000,17%7 650,5
DOW 30−0,18%51 682,64
Nasdaq 0,39%26 522,55
FTSE 100−1,45%10 659,13
Nikkei 2251,38%65 018,95
CMC Crypto 2000,00%0,00
USD/EUR0,00%0,87
GBP/EUR0,00%1,17
EUR/RUB0,00%96,6

OMX Baltic0,08%318,14
OMX Riga−1,09%954,61
OMX Tallinn−0,01%2 205,83
OMX Vilnius0,19%1 500,85
S&P 5000,17%7 650,5
DOW 30−0,18%51 682,64
Nasdaq 0,39%26 522,55
FTSE 100−1,45%10 659,13
Nikkei 2251,38%65 018,95
CMC Crypto 2000,00%0,00
USD/EUR0,00%0,87
GBP/EUR0,00%1,17
EUR/RUB0,00%96,6

Liuskurid on putukad, kes suudavad vee peal liikuda, kuid nad ei oska ujuda. Evolutsiooni käigus on nad arendanud võime pindpinevust kasutades oma 0,1 grammi raskune keha veepinnal hoida.

Nüüd on Carnegie Mellon University teadlased loonud roboti, mis saab sellega samuti hakkama. Robot on välimuselt mõnevõrra oma loodusliku prototüübi sarnane ning suudab veepinnal hõlpsasti edasi liikuda, vahendas physorg.com.

Kui suuremad veepinnal tegutsevad robotid peavad pinnal püsimiseks kasutama ujuvust, siis see robot kaalub vähe ning on pikkade peenikeste ja hüdrofoobsete jalgadega, mis aitavad tal vee pindpinevust kasutades kergelt mööda veepinda ringi uisutada.

Robotit arendavate teadlaste Yun Seong Songi ja Metin Sitti sõnul saaks nende leiutist kasutada näiteks keskkonnaseires, aga miks mitte ka hariduslikel või meelelahutuslikel eesmärkidel.

Et liuskur on inglise keeles strider, on robotile pandud nimeks STRIDE (Surface Tension Robotic Insect Dynamic Explorer).

Robot kulutab edasiliikumiseks tunduvalt vähem energiat kui sama massiga ujuv mehhanism, sest ületada tuleb palju väiksem takistus. Kahjuks pole seda eelist enam siis, kui STRIDE'i suurust saaks mõõta meetrites, sest pindpinevust ei saaks siis enam veepinnal püsimiseks kasutada.

Mudelite ja arvutuste abil tegid teadlased kindlaks, et roboti teflonkattega traadist jalad peavad olema 5 sentimeetrit pikad. Jalgu oleks vaja kaksteist, et tagada roboti ühe grammi raskuse kere ja 9,3 grammi raskuste lisaseadmete veepinnal püsimine. Võtmetähtsusega küsimuseks on, et veepind oleks horisontaalne, lainetus sellele robotile esialgu hästi ei sobi.

Liikumiseks on liuskuril spetsiaalsed aerudena kasutatavad jalad ning sama põhimõtet on kasutatud ka roboti juures. Loodusele ei saada aga esialgu vastu kiiruse osas – liuskur suudab liikuda kiirusega 1,5 m/s, kuid robot kõigest 3 cm/s. Peale edasiliikumisvõime on robotil olemas ka tagurpidikäik ning võime muuta suunda.

Teadlased loodavad, et tulevikus liigub mööda veekogusid palju intelligentseid liuskureid, kes koguvad keskkonna kohta informatsiooni ning saadavad selle juhtmeta andmesidet kasutades inimestele.

Robot kõnnib vee peal

Seotud lood

Hetkel kuum

Hetkel kuum

Podcastid

Enimloetud

Viimased uudised