• OMX Baltic0,1%300,24
  • OMX Riga0,97%888,53
  • OMX Tallinn0,1%2 058,29
  • OMX Vilnius0,21%1 196,55
  • S&P 500−0,22%5 967,84
  • DOW 300,08%42 206,82
  • Nasdaq −0,51%19 447,41
  • FTSE 1000,08%8 781,41
  • Nikkei 225−0,13%38 354,09
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,87
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%89,68
  • OMX Baltic0,1%300,24
  • OMX Riga0,97%888,53
  • OMX Tallinn0,1%2 058,29
  • OMX Vilnius0,21%1 196,55
  • S&P 500−0,22%5 967,84
  • DOW 300,08%42 206,82
  • Nasdaq −0,51%19 447,41
  • FTSE 1000,08%8 781,41
  • Nikkei 225−0,13%38 354,09
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,87
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%89,68
  • 10.12.07, 12:51
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Kuidas vette hüpates mitte sisse vajuda

Liuskurid on pikkade jalgadega putukad, kellele ei valmista mingit raskust mööda veepinda ringi uisutada. Kuidas nad seda teevad, on teadlastele ammu selge. Nende jalad on kaetud hüdrofoobse ehk vett tõrjuva kihiga. Keharaskus on aga jaotunud võrdselt kuue pika jala vahel, mis vee pindpinevust ära kasutades ei lase liuskuril veepinnast läbi vajuda. Siiani on aga teadlastele selgusetuks jäänud, kuidas suudavad liuskurid vette hüpates veepinnast läbivajumist vältida.
Souli riikliku ülikooli teadlased eesotsas Ho-Young Kimi ja Duck-Gyu Leega usuvad, et teavad sellele küsimusele vastust. Nad kasutasid hüdrofoobse kihiga kaetud kerasid, mida lasti erineva kiirusega vette kukkuda. Selgus, et liiga kiirelt kukkuvad kerad tungisid veepinnast läbi. Sama juhtus aga ka aeglaselt kukkuvate keradega. Vaid ühe kindla liikumiskiiruse juures põrkas kera veepinnalt tagasi ning jäi sellele ujuma ilma veepinda lõhestamata. Selgus, et just põrge veepinnalt on vajalik, et pinnale püsima jääda. Aeglaselt veepinnale laskudes ei teki veelt tagasilööki. Liiga suure kiiruse juures aga lõhestab kera veepinna enne, kui kokkupressitud vesi reageerida jõuab.
Sama meetodit kasutavad ka liuskurid, kes ilmselgelt teavad, mis kiirusega nad vette hüppama peavad. Liuskurid on omapärased putukad veel seepärast, et suudavad väga kiiresti liikuda – ühe sekundi jooksul suudavad nad edasi liikuda saja kehapikkuse võrra. Inimesele ülekantuna tähendaks see liikumiskiirust 600 kilomeetrit tunnis.
Liuskurite sarnaseid roboteid on teadlased juba ehitanud, kuid üheks suurimaks puuduseks on just liikumiskiirus – liuskuriga võrreldes liiguvad nad nagu teod.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Selliseid roboteid saaks kasutada veereostuse avastamiseks ning kindlasti leitakse neile ka sõjalisi ülesandeid luures.

Seotud lood

Äriplaan 2026

Äriplaan 2026

Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.

Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!

Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.

  • Toimumisaeg:
    17.09.2025
  • Alguseni:
    2 k 24 p 20 t
  • Toimumiskoht:
    Tallinn

Hetkel kuum

Podcastid

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele