• OMX Baltic−0,57%298,96
  • OMX Riga−0,18%891,94
  • OMX Tallinn−0,72%2 056,31
  • OMX Vilnius−0,3%1 202,46
  • S&P 500−0,45%6 251,03
  • DOW 30−0,46%44 620,61
  • Nasdaq −0,58%20 481,8
  • FTSE 100−0,1%8 814,49
  • Nikkei 225−0,56%39 587,68
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%92,36
  • OMX Baltic−0,57%298,96
  • OMX Riga−0,18%891,94
  • OMX Tallinn−0,72%2 056,31
  • OMX Vilnius−0,3%1 202,46
  • S&P 500−0,45%6 251,03
  • DOW 30−0,46%44 620,61
  • Nasdaq −0,58%20 481,8
  • FTSE 100−0,1%8 814,49
  • Nikkei 225−0,56%39 587,68
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%92,36
  • 31.07.07, 17:23
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Töötlevas tööstuses jätkus kasvu pidurdumine

Statistikaameti andmetel kasvas töötlevas tööstuses tootmismaht juunikuus aastataguse perioodiga võrreldes 2,7%, eelmise kuuga võrreldes vähenes toodang 0,7%.
Tegemist on selle aasta madalaima kasvumääraga, teatas majandus- ja kommunikatsiooniministeerium. Kõige enam on tootmismahtusid töötlevas tööstuses mõjutanud toodangu langus puidutööstuses, samuti tekstiili- ning metallitööstuses. Suurima positiivse panuse sektori arengutele andis elektriseadmete tootmine. Müügi kasvule on rohkem kaasa aidanud ekspordimahtude kasv, siseturg toetab rohkem toiduainetööstust ning ehitusmaterjalide tootmist.
Toiduainetööstuses kasvas aastaga tootmismaht 3%, kõige kiirema kasvuga on endiselt jookide tootmine (kasv 12%). Tekstiilitööstuses ning rõivatööstuses on tootmismaht jätkuvalt kahanenud (vastavalt 18 ja 7%), mõlema haru puhul mängib olulist rolli ettevõtete konkurentsivõime eksporditurgudel.
Sel aastal on toormeprobleemide tõttu olnud languses puidutööstus, juunis oli tootmismaht 6% madalam kui aasta tagasi. Puidu kallinemine ning muude tootmiskulude kasv on tõstnud oluliselt lõpptoodete hinda, mistõttu muutub raskemaks ka toodete realiseerimine. Lisaks võib oodata mõningast nõudluse vähenemist tulenevalt ehitusturu arengutest, mis mõjutab ka ehitusmaterjalide tootmist. Kui viimasel ajal on ehitusmaterjalide tootmine suurenenud keskmiselt 15–20% aastas, siis juunikuus ulatus tootmismahu kasv 10%ni. Samuti võib metalltoodete müügi vähenemist siseturul seostada nõudluse langusega ehituses, ekspordi osas on suudetud müüki kasvatada (müügimahu kasvu taga on osaliselt toodete hinnatõus). Kokkuvõttes oli metalltoodete tootmismaht 6% väiksem kui eelmise aasta juunis.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Kõige suurema panuse tööstustoodangu kasvu andis juunis elektriseadmete ja -aparaatide tootmine, mis on jätkuvalt kiirelt kasvanud (juunis 33%). Suurem osa haru toodangust läheb ekspordiks, lisaks ekspordile kasvas juunis müük oluliselt ka siseturule.
Ettevõtete hinnangul oli ärikonjunktuur juunis sarnane eelmise aasta sama perioodi omale. Eesti Konjunktuuriinstituudi poolt küsitletud ettevõtjad hindasid üldiselt ärikonjunktuuri heaks, tellimusi oli rohkem kui tavaliselt ning lähikuudel oodatakse tootmismahtude suurenemist.
Jätkuvalt valitseb aga kehv olukord tekstiilitööstuses. Aastataguse kõrgkonjunktuuriga võrreldes on hinnangud majandusolukorrale muutunud tagasihoidlikumaks puidutööstuses, samuti kummi- ja plastitööstuses. Teistes harudes oli olukord sarnane 2006. aasta juunile. Juulikuu küsitluses olid ettevõtete ootused aga veelgi tagasihoidlikumad, jäädes siiski üldiselt positiivsele poolele. Seega võivad tootmismahtude kasvud ka lähikuudel jääda viimaste aastate keskmisest madalamaks. Peamise takistusena näevad ettevõtted tootmismahu suurendamisel tööjõu puudust, tasapisi on suurenenud ka ebapiisava nõudluse probleem.

Seotud lood

Äriplaan 2026

Äriplaan 2026

Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.

Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!

Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.

  • Toimumisaeg:
    17.09.2025
  • Alguseni:
    2 k 9 p 16 t
  • Toimumiskoht:
    Tallinn

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele