Kuid käigukangi higimõõturiga asi ei piirdu. Lisaks on sensorid paigaldatud ka juhi- ja kõrvalistme turvarihmade juurde, samuti tagaistme turvavöödele. Need suudavad tuvastada alkoholilõhnu autos ringlevast õhust. Kui õhus leiduv alkoholitase ületab teatud normi, annab seade helisignaaliga häiret ning kuvab häireteate. Häireteated ei takista autot liikumast, sest kaine juhi kõrval võivad istuda purjus kaasreisijad.
Ükski neist sensoritest pole lollikindel. Nissan püüab seadmeid endiselt täiustada, et viia valeteadete osa nulli. Näiteks pole välistatud, et käigukangisensor peab alkoholiks mõnd tundmatut ainet. Valeteateid võib anda ka autokabiinis oleva õhu kvaliteet või äkiline temperatuurimuutus.
Sõitva auto juhti jälgib kaamera, püüdes leida märke sellest, kui juht hakkab ära vajuma. Selleks kasutatakse näotuvastustarkvara, mis jälgib silmi, nina, suud, keskendudes silmadele. Seade suudab ise selgeks õppida juhi näo eripärad ning saada aru, millal silmad hakkavad kinni vajuma. Mõned inimesed pilgutavad rohkem silmi kui teised, seda oskab süsteem arvesse võtta.
Kui juhi silmad vajuvad kinni kauemaks kui tavaline silmapilgutus, annab seade häiret nii helisignaaliga kui auto armatuurlaual olevale ekraanile ilmuva kirjaga. Lisaks tõmbub juhi turvavöö kõvemini kinni, et juhi tähelepanu tõmmata.
Sellelgi lahendusel on nõrgad küljed - silmade jälgimissüsteem suudab tänapäeval töötada vaid siis, kui silmad on selgelt näha. Päikeseprillid või peegeldused, isegi paksud prilliraamid on takistuseks.
Aga sellega Nissani pingutused veel ei piirdu. Juba praegu on mõnedel Nissani mudelitel küljes kaamerad ning pildituvastustarkvara, praegu kasutatakse seda hoiatamaks, et auto hakkab oma sõidureast välja kalduma.
Katseautol on sellele lisatud veel sensorid, mis tuvastavad rooliratta asendi, eesmärk on tuvastada, kui juht ei suuda autot kontrollida.
Siingi annab süsteem häiret, kui juhi käitumine tundub ebanormaalne - helisignaal ja häireteade. Turvavöö tõmmatakse juhile tihedamalt umber.