Eesti liikluse päästaksid uued seadused ja tehnoloogia

Kõigil on ju teada, et Eesti suhteliselt kehvadel teedel kihutatakse meeletult ning liiga suur sõidukiirus on üks õnnetuste peapõhjusi. Teada on ka see, et politsei tööd kihutajate tabamisel raskendab oluliselt kokkuleplaslike hoiatusmärguannete kasutamine liiklejate seas - tuledega vilgutamine. Samas on ju olemas tehnoloogilised lahendused, mis võimaldaksid kiiruse ületamised automaatselt fikseerida.

Maanteeameti kodulehel on võimalik tutvuda OÜ Stratumi poolt 2005. aastal läbi viidud kiiruskaamerate kohavaliku aruandega. Uuringu kohaselt on koguni 41 protsenti Eesti roolikeerajatest automaatse kiirusjärelevalve rakendamise vastu.

Kuigi formaalselt on RLOP valitsuse üheks tegevuskavaks, ei tegele valitsus ega majandus- ja kommunikatsiooniministeerium, rääkimata teistest asjassepuutuvatest ministeeriumidest, piisavalt liiklusohutuse sisuliste küsimustega.

Enamus programmi esimese etapi meetmeid on täitmata või täidetud vaid osaliselt:

· uus liiklusseadus, dokument, millele tuginevalt saaks toimima hakata uue tegevuskava realisatsioon, ja mitmed muud vajalikud seadusaktid on vastu võtmata;· veapunktisüsteemi käivitamine lükati tagasi;· majandus- ja kommunikatsiooniministeerium ei juhi ega koordineeri liiklusohutuse alast tegevust (puudub vastav talitus ja tegevus on nähtamatu);· regionaalne tegevus praktiliselt puudub (regionaalsed liiklusohutuskavad puuduvad, välja arvatud Raplamaa liiklusohutusprogramm, mida reaalselt samuti ei järgita ning mille realiseerimiseks vahendid sisuliselt puuduvad);· kohaliku tasandi tegevus on nõrk ja ebatõhus, planeerimistegevuses pole liiklusohutus prioriteetne, kohalik kompetents on nõrk, üksikud loodud liikluskomisjonid tegutsevad hajusalt ega sekku praktiliselt liiklusohutuslikku tegevusse, tegeledes üksikute päevaprobleemidega, aga mitte süsteemselt liiklusohutuse strateegiliste küsimustega;· politsei järelvalve ja jõudlus on endiselt nõrgad, seaduslik alus elektroonse liiklusjärelvalve efektiivseks toimimiseks on ebaselge;· koolitus- ja haridussüsteem toimivad antud valdkonnas ebaregulaarselt ja sihipäratult.