• OMX Baltic0,29%317,97
  • OMX Riga−0,33%956,41
  • OMX Tallinn0,44%2 204,22
  • OMX Vilnius0,05%1 505,59
  • S&P 5000,51%7 743,41
  • DOW 300,93%51 828,62
  • Nasdaq 0,48%27 068,72
  • FTSE 1000,14%10 695,25
  • Nikkei 2251,3%66 364,2
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,88
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%96,1
  • OMX Baltic0,29%317,97
  • OMX Riga−0,33%956,41
  • OMX Tallinn0,44%2 204,22
  • OMX Vilnius0,05%1 505,59
  • S&P 5000,51%7 743,41
  • DOW 300,93%51 828,62
  • Nasdaq 0,48%27 068,72
  • FTSE 1000,14%10 695,25
  • Nikkei 2251,3%66 364,2
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,88
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%96,1
Iisrael ja Jordaania plaanivad ehitada kanali, mis tooks vett Punasest merest Surnumerre, et päästa aasta-aastalt väiksemaks muutuv soolajärv.
Simon Cochran elab Surnumere kaldal ning ta on üks paljudest, kes on aastate jooksul oma kodust ilma jäänud. "Kui ma siia 40 aasta eest tulin, oli Surnumeri praktiliselt ukse all," ütles Cochran. Sellest ajast alates on aga järv pidevalt taganenud. Põhjuseks on järve voolava Jordani jõe ulatuslik kasutamine, enne kui see järve suubuda jõuab. Seetõttu aurab kuuma kliimaga Lähis-Ida järv kiiremini, kui vett juurde voolab ning järve pindala väheneb. Lisaks sellele aurustatakse Surnumere vett, et saada kätte vees lahustunud mineraale, peamiselt soola, vahendas Der Spiegel.
Järve veetase langeb umbes meetri võrra aastas. Hetkel on veetase 420 meetrit merepinnast madalamal, mis tähendab, et Surnumere kallas on madalaim maismaapunkt kogu maailmas. 1930. aastal voolas järve 1,3 miljardit kuupmeetrit vett aastas. Tänaseks on see kogus kahanenud alla 400 miljoni. Järve pinnalt aurab aga aastas 1050 miljonit tonni vett aastas. Kui järve veetase langeb veel saja meetri võrra, muutub ta pindala niivõrd väikseks, et auramine ja vee juurdevool on tasakaalus. Paraku oleks kunagisest kuulsast Surnumerest siis järel vaid kurb väike tiigike.
Cochrani koduküla on üks neid kohti, kus järv inimestele kätte maksab. Järve veetase on madalamal kui ümbritseva põhjavee tase, mis aeglaselt järve poole voolab ning maapinnas olevaid soolakihte lahustab. Seetõttu ongi varingud Surnumere kallastel nii tavalised. Praktiliselt võimatu on ennustada, kus see järgmisena juhtub. Järve kallas on palistatud tuhandete kraatritega. "Ma tean, et siin on ohtlik elada, aga see on mu kodu," ütles Cochran.
Tõenäoliselt üks targemaid inimesi kõikvõimalikes kanalit puudutavaid küsimustes on Michael Beyth. Ta istub Jeruusalemmas Iisraeli geoloogiakeskuses oma raamatutega kaetud laua taga ning on mõtlik. Beyth on 35 aastat Surnumerd uurinud. Kõigest kahe nädala eest ilmus tema sulest sel teemal järjekordne teadusartikkel.
Beyth on mõnda aega vait ning ütleb siis: "Kui ma vaid isegi täpselt teaksin. See on väga suur ja keerukas projekt. Lasta Surnumeri lihtsalt ära kuivada oleks vastutustundetu. See viiks selliste keskkonnaprobleemideni, mille täpset ulatust me veel ennustadagi ei oska." Samuti on tõsi, et Jordani jõest tulevat veehulka tuleks suurendada, kuid see on võimalik vaid piiratud ulatuses, millest ei piisa, lisas ta. "Kui läheneda asjale poliitiliselt, siis on see täiesti ebarealistlik." Raskelt ohates võtab Beyth teema kokku: "Ma arvan, et kanal on ainus lahendus."

Seotud lood

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele