• OMX Baltic0,14%300,36
  • OMX Riga0,97%888,53
  • OMX Tallinn0,1%2 058,29
  • OMX Vilnius0,34%1 198,02
  • S&P 500−0,22%5 967,84
  • DOW 300,08%42 206,82
  • Nasdaq −0,51%19 447,41
  • FTSE 100−0,2%8 774,65
  • Nikkei 225−0,22%38 403,23
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,87
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%90,3
  • OMX Baltic0,14%300,36
  • OMX Riga0,97%888,53
  • OMX Tallinn0,1%2 058,29
  • OMX Vilnius0,34%1 198,02
  • S&P 500−0,22%5 967,84
  • DOW 300,08%42 206,82
  • Nasdaq −0,51%19 447,41
  • FTSE 100−0,2%8 774,65
  • Nikkei 225−0,22%38 403,23
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,87
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%90,3
  • 02.10.07, 12:16
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Maa seest leiti hiiglaslik hapnikuvaru

Sügaval Maa sisemuses on peidus tohutu kogus hapnikku, mis on teadlaste arvates aidanud säilitada Maal eluks vajalikke tingimusi.
Uuritav hapnikukogus esineb mineraal majoriidi koosseisus. Majoriit kuulub granaatide hulka, olles väga sarnane püroobile. Ta koosneb magneesiumi, raua, alumiiniumi, räni ja hapniku aatomeist. Erinevus püroobist seisneb selles, et osa alumiiniumist on kristallstruktuuris asendunud raua ja räniga. Ajakirjas Nature ilmunud artiklis väidavad teadlased, et ilma selle mineraali koosseisus oleva hapnikuta oleks elu Maal võimatu ning planeedi saatus oleks olnud sarnane Marsi omale.
Teadlased uurisid laboris majoriidi käitumist normaaltingimustel ning väga kõrge temperatuuri ja rõhu tingimustes, mis sarnanevad Maa vahevööle. Kui sügaval vahevöös on majoriit stabiilne ning sisaldab rohkelt hapnikku, siis temperatuuri ja rõhu alanedes muutub ta ebastabiilseks ning vabastab hapniku.
Bonni ülikooli mineraloogiainstituudi doktorandi Arno Rohrbachi sõnul sisaldab vahevöö ülaosa märksa enam majoriiti ja seega ka hapnikku, kui varem arvati.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Vahevöö aine ei seisa paigal, vaid liigub aeglaselt hiiglaslikes konvektsioonirakkudes. Maapinnale lähenedes väheneb rõhk ning kivimeid moodustavad mineraalid hakkavad üles sulama, moodustub magma. Teel ülespoole osa majoriidist laguneb ning hapnik vabaneb.
„Vulkaanidest väljunud hapnik on saadaval eluks vajalikeks oksüdatsiooniprotsessideks. Lisaks saab ta ühineda samuti vulkaanidest pärit vesinikuga ning moodustada vee,” ütles Rohrbach. „Seejärel tuli appi Maa magnetväli, mis hoidis maapinnast eemal laetud osakestest koosneva päikesetuule, mis oleks atmosfääri ja hüdrosfääri minema uhtunud.”

Seotud lood

Äriplaan 2026

Äriplaan 2026

Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.

Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!

Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.

  • Toimumisaeg:
    17.09.2025
  • Alguseni:
    2 k 25 p 21 t
  • Toimumiskoht:
    Tallinn

Hetkel kuum

Podcastid

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele