Köögihunt ei hammusta

Koduses majapidamises on toidujäätmed köögis tekkivast prügist kõige ebameeldivam osa. Ja kui veel arvestada tõsiasjaga, et orgaanilised jäätmed moodustavad ligi poole kõigist jäätmetest, tundub igati mõistlik kasutada nende käitlemiseks köögihunti.

Ometigi pole Eesti kodumajapidamistes sellest praktilisest ja tõhusast seadmest veel tuntud püsiasukat saanud. Samas on näiteks Ameerikas ja Austraalias köögihunt uutes majades kohustuslik. Rootsis ja Norras aga kompenseerivad mõned omavalitsused seadme ostuhinnast märkimisväärse osa.

Köögihunt paigaldatakse kraanikausi alla ja ühendatakse kanalisatsiooniga. Oluline on enne seadme soetamist veenduda, et ka elektritoide oleks olemas. Tegemist on üllatavalt väikesemõõdulise seadmega: sõltuvalt mudelist on köögihundi kõrgus 318-321 mm ja läbimõõt 159-184 mm. Seadme saab kinnitada iga köögivalamu alla, vaid mõningate väga vanade kraanikausside äravooluava võib köögihundi jaoks väikseks jääda, kuid ka selle saab eritööriistadega parajaks lõigata. Võimsamad köögihundid käivituvad pneumolülitist, mille saab paigaldada tööpinnale või kraanikausi servale soovitud kohta. Köögihundi paigaldamisega saab ostja ise hakkama, kuid kui vaja, korraldavad edasimüüjad ka paigaldusteenuse. Eestis enimmüüdud In-Sink-Eratori köögihuntidel on kiirkinnitusmehhanism ja kaasas põhjalik instruktsioon, mis aitavad seadme kerge vaevaga valamu alla paika panna.