Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Köögihunt ei hammusta
Koduses majapidamises on toidujäätmed köögis tekkivast prügist kõige ebameeldivam osa. Ja kui veel arvestada tõsiasjaga, et orgaanilised jäätmed moodustavad ligi poole kõigist jäätmetest, tundub igati mõistlik kasutada nende käitlemiseks köögihunti.
Ometigi pole Eesti kodumajapidamistes sellest praktilisest ja tõhusast seadmest veel tuntud püsiasukat saanud. Samas on näiteks Ameerikas ja Austraalias köögihunt uutes majades kohustuslik. Rootsis ja Norras aga kompenseerivad mõned omavalitsused seadme ostuhinnast märkimisväärse osa.
Köögihunt paigaldatakse kraanikausi alla ja ühendatakse kanalisatsiooniga. Oluline on enne seadme soetamist veenduda, et ka elektritoide oleks olemas. Tegemist on üllatavalt väikesemõõdulise seadmega: sõltuvalt mudelist on köögihundi kõrgus 318-321 mm ja läbimõõt 159-184 mm. Seadme saab kinnitada iga köögivalamu alla, vaid mõningate väga vanade kraanikausside äravooluava võib köögihundi jaoks väikseks jääda, kuid ka selle saab eritööriistadega parajaks lõigata. Võimsamad köögihundid käivituvad pneumolülitist, mille saab paigaldada tööpinnale või kraanikausi servale soovitud kohta. Köögihundi paigaldamisega saab ostja ise hakkama, kuid kui vaja, korraldavad edasimüüjad ka paigaldusteenuse. Eestis enimmüüdud In-Sink-Eratori köögihuntidel on kiirkinnitusmehhanism ja kaasas põhjalik instruktsioon, mis aitavad seadme kerge vaevaga valamu alla paika panna.
Ameerika õudusfilmidest võivad meenuda stseenid, kus kellegi surnukeha läbi köögihundi kanalisatsiooni avarustesse kaob. Päris elus sellist asja juhtuda ei saa. Köögihunt on ohutu seade, milles ei peitu mingeid terasid ega nuge.
Toidujäätmed kukuvad metallist alusplaadile, mis seadme käivitamisel pöörlema hakkab ning kus tsentrifugaaljõuga purustatakse jäätmed väikesteks kuni 5 mm läbimõõduga osakesteks. Enne köögihundi käivitamist tuleb avada külmaveekraan, kallata jäätmed valamu äravooluavasse (jäätmed võivad ka juba enne seal olla), käivitada seade ning mõne sekundiga on masin oma töö teinud. Kui köögihundist kostab vaid voolava vee solinat, võib masina välja lülitada.
Vahel juhtub, et masinasse satub esemeid, mis sinna kindlasti ei peaks minema (nt lusikad, paberit, kile) ning masin kiilub kinni. Sel juhul on abi seadmega kaasasolevast hooldusvõtmest, millega on kerge köögihunt lahti keerata. Oht, et näiteks lapsed sõrmi äravooluavasse toppides neist ilma jäävad, on samuti alusetu, kuna köögihundis pole terariistu ja ka alusplaat paikneb piisavalt sügaval seadmes.
Praegu köögihuntide turuliidri rollis oleva In-Sink-Eratoril on mitu eri mudelit. Kodumajapidamises kasutamiseks müüakse Eesti turul peamiselt kolme mudelit, mis erinevad üksteisest võimsuse ja suuruse poolest. Erinevad on ka hinnad ja garantiiperiood. Odavaimale mudelile antakse kolm aastat garantiid ja oma töö teeb see 55 hj võimsusega masin kenasti ära. Enimmüüdud mudel on võimsusega 65 hj ning sel on nelja-aastane garantiiperiood. Samaväärsete omadustega 75 hj kasutav kalleim köögihunt tuleb majapidamisse koos viieaastase garantiiga ning sel on teistest mudelitest parem heliisolatsioon.
Oluline kasutegur tekib köögihunti kasutades juba sellest, et väheneb prügikasti jõudvate jäätmete hulk ning seega kulutused prügiveole. Märksa kasulikum ja meeldivam on lasta toidujäätmete osakesed läbi köögihundi koos reoveega mööda kanalisatsioonitorusid heitveepuhastusjaama, kus muda komposteeritakse, kui vedada riknevaid toidujäätmeid pidevalt prügikonteinerisse.
Köögihundi värskel omanikul tasub meeles pidada, mida tohib seadme kaudu kanalisatsiooni lasta ja mida mitte. Köögihunt saab hakkama enamikuga toidujäätmetest, nagu väikesed ja keskmised kondid; ploomi-, aprikoosi- ja teiste luuviljade kivid; pähkli- ja munakoored, riis, kartul, makaronid, liha jne. Mingil juhul ei tasu köögihunti lasta kiulisi asju, nagu maisitõlvikud.
Austrikarbid ja teised kõvemad asjad võivad liialt kulutada peenestuskambri pöörleid, seadmesse ei tohi lasta ka paberit, kilet, keraamikat ega plastmassi. Peenestusmehhanismi kulutavad igasugused kanged kemikaalid ja abrasiivsed puhastusvahendid: kui nende ainete kasutamine on vältimatu, tasub köögihunt kanalisatsioonitoru küljest ajutiselt lahti ühendada ja puhastusvahend otse torustikku valada.
Autor: Kätlin Kontor