Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Tööjõuturu pehme maandus

    Aja võtmesõnad on majanduskasvu langus, kriis, pehme maandumine. Töötuse määr aga on endiselt alla nelja protsendi, mis tähendab veel tööjõupuudust. Majandusteadlaste järgi on neli protsenti inimestest igal ajahetkel loomupärases töötuseisundis ega soovigi hõivatud saada. Tööjõudefitsiit pärsib eelkõige ekspordipotentsiaaliga ettevõtteid, nende kasv kiratseb.
    Maris Lauri ütles konverentsil "Palgapäev", et tööandjad hoiavad igaks juhuks palgal inimesi, keda neil tööprotsessis tegelikult vaja ei lähe. See nähtus tuleneb tema sõnul sellest, et uusi inimesi värvata on väga raske ja kui inimest vaja läheb, on hea, kui on ta varnast võtta.
    Tööandjatega vesteldes sai Lauri väide ka kinnituse. Paljud juhid andsid sellele ka õnnistuse, justkui niisugune tööjõuressursi pidamine ettevõtte palgal olekski praegu ainuõige ja ainus lahendus.
    Tõin paralleeli automaailmast. Selgus, et ühelgi vestluspartneril pole kavaski sama loogikat rakendada ettevõtte autopargi puhul. Liisitud autode arv vastab täpselt hetke vajadusele. Keegi ei mõtlegi, et liisiks igaks juhuks ühe tagavaraauto maja ette seisma. Taksod ja rendiautod tulevad odavamad kui püsikulu tekitav, rakenduseta tagavaraauto.
    Huvitav: viis korda suurema ühikukuluga tööjõu osas sama mõttemudel ei toimi. Eelistatakse pigem hoida täiendavat püsikulu, kui rakendada efektiivset ja paindlikku lahendust. Majanduskasvu langus ootab meid ühel või teisel kujul. Sellega toime tulemiseks on tarvilik paindlikkus ja kuluefektiivsus. Pankrotilaines jäävad ellu ikka need, kes suudavad kiiresti kulustruktuuri uute oludega kohandada, ja seda enne suurde kriisi sattumist.
    Selle loogika järgi võiks eeldada, et tööandjad teevad juba tööjõu osas auditit ja loobuvad üleliigsest ressursist. Töötajailt oodatud oskused muutuvad üha standardiseeritumateks, umbes 80 protsenti töötajaist pole asendamatud. Ka tööjõurenditeenus on piisavalt arenenud, töötaja rentimine pole palju keerulisem rendiauto võtmisest või takso tellimisest.
    Eeldades, et Eestis on u 5000 ettevõtet, millest igaüks hoiab palgal keskmiselt kaht tagavarainimest, siis liigsest ressursist loobumisel oleks meil võimalik aktiivsele tööturule saada 10 000 uut töötajat. See leevendaks märkimisväärselt olukorda turul.
    Nimetaksin mudelit, kus tööandja loobub igaks juhuks hoitavast tööjõust ja rakendab rohkem paindlikke töötamise vorme, pehmeks maandumiseks tööjõuturul. See tagaks ka kiirema majanduse ümberstruktureerimise - enamik tööjõust saaks rakenduse ekspordivõimelistes sektorites.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Soovime edu võitluses “aatemeestega”
Poliitikutel on kahtlemata õigus, et konkurentsiamet peaks olema võimekas ettevõtlusvabaduse regulaator, aga samamoodi tuleb olla meelekindel poliitilistes tõmbetuultes, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Poliitikutel on kahtlemata õigus, et konkurentsiamet peaks olema võimekas ettevõtlusvabaduse regulaator, aga samamoodi tuleb olla meelekindel poliitilistes tõmbetuultes, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Tesla kaalub tehase loomist Kanadasse
Tesla teeb lobitööd Kanada provintsi Ontario valitsusega, et luua piirkonda uus kõrgelt arenenud tootmistehas, selgub täna meedias avaldatud dokumentidest.
Tesla teeb lobitööd Kanada provintsi Ontario valitsusega, et luua piirkonda uus kõrgelt arenenud tootmistehas, selgub täna meedias avaldatud dokumentidest.
Reaalajas börsiinfo
Konkurentsiameti uus juht: kinomonopol? Jah, see paistab JOKK
Sel nädalal konkurentsiameti peadirektorina alustanud Evelin Pärn-Lee kommenteeris Äripäeva raadio hommikuprogrammis avalikkuse tähelepanu all olnud juhtumeid, nagu kütusekartell ja kinomonopoli teke.
Sel nädalal konkurentsiameti peadirektorina alustanud Evelin Pärn-Lee kommenteeris Äripäeva raadio hommikuprogrammis avalikkuse tähelepanu all olnud juhtumeid, nagu kütusekartell ja kinomonopoli teke.
Läti saab Rail Balticule sõjalise liikuvuse raha
Läti Rail Balticu projekt on seotud sõjalise liikuvuse rahastamisega veidi vähem kui 5 miljoni euro ulatuses, selgus riigi transpordiministeeriumi esmaspäeval allkirjastatud lepingust Euroopa Kliima-, Infrastruktuuri- ja Keskkonnainspektsiooniga (CINEA).
Läti Rail Balticu projekt on seotud sõjalise liikuvuse rahastamisega veidi vähem kui 5 miljoni euro ulatuses, selgus riigi transpordiministeeriumi esmaspäeval allkirjastatud lepingust Euroopa Kliima-, Infrastruktuuri- ja Keskkonnainspektsiooniga (CINEA).
Väike-Maarja suurim maja leidis ostja
Väike-Maarja vallavanemal Indrek Keskülal oli reedel põhjust rõõmustada, sest läbirääkimised õppekeskuse ostjaga olid edukad ja majale puhutakse varsti uus elu sisse.
Väike-Maarja vallavanemal Indrek Keskülal oli reedel põhjust rõõmustada, sest läbirääkimised õppekeskuse ostjaga olid edukad ja majale puhutakse varsti uus elu sisse.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.