Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Endised kalalaevad roostetavad kai ääres
Paari aasta eest suutsid tubli lobitöö tulemusena kalurite liidu juhatuse liikmed ja nendega seotud inimesed suruda põllumajandusministeeriumis läbi seadusepügala, millega 60miljonilisest eurotoetusest kalalaevade püügilt kõrvaldamiseks said eelisjärjekorras osa just õppe- või järelevalve otstarbeks ümber muudetud laevad.
Skeemi peamised võitjad - kalurite liidu toonane juhatuse aseesimees Mihkel Undrest ja liidu suurima liikme Dagomar ASi üks omanikest Toomas Kõuhkna sokutasid oma kalalaevad 15,3 miljoni krooni eest Mereakadeemiale õppelaevadeks.
Meestel on toetused ausalt ja ametlikult käes, kuid Mereakadeemiale on laevad vaid pinnuks silmas. "Need on olemas ja oleme hädas," ütleb Eesti Mereakadeemia rektor Jüri Kann oma eelkäija hangitud "õppelaevade" kohta.
Kannu sõnul on peamine murekoht, mida nende õppeotstarbeks sobimatute laevadega teha - kas või ümbersulatamisele saata, et riik midagigi tagasi saaks.
Võimalust, et praegu jõude seisvaid laevu hakataks õppelaevadeks kõpitsema, Kann ei näe.
"Taanist on hangitud üks mahakantud sõjalaev, mida esmajärjekorras õppelaevaks muuta planeeritakse." ütleb ta.