Euroopa Liit kasvatas transpordikulusid
Uuringus paluti hinnata logistiliste kulude muutumist alates Eesti astumisest ELi. Ligikaudu 60% vastanud tootjate ja kaubandusfirmade arvates on kasvanud transpordikulud. Samal ajal on ca 20% vastanute hinnangul transpordikulud hoopis vähenenud.
Silmatorkavalt erinevalt hindavad tootjad ja kaubandusfirmad laokulude muutust - peaaegu 60% tootjate arvates ei ole laokulud aastast 2004 muutunud, vaid 35% arvates on need kasvanud. Samas 55% kaubandusfirmade hinnangul laokulud kasvasid. Stabiilseks pidas neid ca 40% vastanuist.
Liitumine ELiga ja sellest tulenev kaupade kiirenenud liikumine pole toonud märkimisväärset säilituskulude ehk varudega seotud kulude vähenemist. Vaid 17% tootjate ja 10% kaupmeeste hinnangul on säilituskulud vähenenud. Ligikaudu 45% tootjate ja kaupmeeste hinnangul on säilituskulud hoopis kasvanud.
Uuringus osalenuil paluti prognoosida logistiliste kulude edasisi muutusi 2010. aastani. 80% vastanud tootmis- ja kaubandusfirmadest eeldas edasist transpordikulude kasvu.
Muude logistiliste kulude kasvu osas ootab 60-80% vastanuist samuti kasvu. Sealjuures on kaupmehed tootjatega võrreldes pessimistlikumad.
Ca 80% kaubandusfirmadest on valmis laokulude kasvuks (tootjaist ca 60%), ligikaudu 70% prognoosib säilituskulude kasvu (60% tootjaist). Edasist säilituskulude vähenemist lootis vaid 10% kaupmeestest ja 17% tootjaist.
Muude regioonidega võrreldes torkavad Eesti firmad silma suhteliselt madala perfektsete tellimuste osakaalu ja lühikeste klienditellimuse täitmise tsüklitega.
Eesti tootmisfirmade lõpptoodete varu piisavus on vaadeldavate regioonide keskmisest märkimisväärselt madalam. Samaaegsete keskmisest kõrgemate säilituskulude juures viitab see Eesti tootjate väiksusele ja konkreetsete tellimuste alusel tootmise (allhanke) suurele osakaalule.
Eesti firmad paistavad silma efektiivse käibekapitali kasutusega - keskmiselt laekub Eesti tootjale kliendi makse 2,5 päeva ja kaubandusfirmale 13 päeva varem, kui toimub maksmine tarnija(te)le.
Autor: Ain Kiisler