Tööintervjuule tulija väline ilu mängib
olulist rolli töökoha saamisel. Väline atraktiivsus mõjutav otseselt seda,
millise staatusega tööd pakutakse, selgub värskest uuringust, mis ilmus
ajakirjas Annals of the New York Academy of Sciences.
„Kui inimene on veetlev, omistatakse talle ka rida positiivseid sotsiaalseid oskusi ja kõrgemat intelligentsi,” väidavad uuringu autorid Carl Senior ja Michael J.R. Butler.
„Seda tuntakse haloefektina, kus inimese üle otsustatakse mingi ühe silmatorkava tunnuse põhjal. Selle efekti mõju tööintervjuude tulemustele on kirjeldatud varemgi.”
Sedapuhku uurisid teadlased haloefekti mõju intervjueerijatele, kellele oli väidetud, et tegu on reaalse olukorraga. Töölevõtjatele näidati hea välimusega, nende kõrval aga ka üsna keskpärase väljanägemisega nais- ja meessoost töösoovijate fotosid.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Naisintervjueerijad pakkusid paremaid töökohti atraktiivsetele meestele. Keskpärase välimusega meestele pakkusid naised rohkem madalama staatusega töökohti, isegi madalamaid kui keskmise väljanägemisega naistele.
Meesintervjueerijate puhul polnud sellist vahet märgata -atraktiivseks peetavatele tööotsijatele ei pakutud paremaid ametikohti. Küll aga kippusid mehed üldiselt pakkuma rohkem madala staatusega ametikohti, sõltumata tööotsija soost.
Siiski ei saa väita, et mehed oleks töölevõtjatena olnud täiesti eelarvamustevabad.
Piltide vaatamise ajal mõõdeti nende naha elektrilist aktiivsust. Kui otsuse langetamises tulevad mängu emotsioonid, siis elektriline aktiivsus suureneb.
Tõepoolest oli märgatav aktiivsuse tõus, kui mehed määrasid atraktiivseid naisi madala staatusega ametikohtadele. Kuivõrd see muutus oli täheldatav vaid madala staatusega ametikohtadele määramise puhul, on selge, et efekti ei põhjustanud mitte naiste atraktiivsus, vaid mehe enda emotsioonid.
Naisintervjueerijate puhul sellist efekti ei märgatud, nende eelistused olid rohkem tunnetuslikud.
Autorite sõnul on see esimene kord, kui uuriti ilu, staatuse ja soo mõju tööläbirääkimistele. Nad rõhutavad, et juhid peavad olema teadlikud sellest, et nende otsustusi võivad mõjutada eelarvamused ja emotsioonid.