Uuring: iganenud liidri asendab mõjutaja

Euroopas, Venemaal ja USA-s on esile kerkimas uus liidrite põlvkond. 2007. a suvel Briti Nõukogu poolt läbi viidud uuringu põhjal selgub, et on tekkinud haritud, edukate ja motiveeritud inimeste tuumik, kes soovivad luua paremat ja turvalisemat maailma ning janunevad rahvusvahelise suhtlemise ja isikliku arengu järele.

Paljude uuringus osalejate ühise arvamuse kohaselt kannab termin "liider" endas eksitavate kõrvaltähenduste kogumit. Rohkem eelistati terminit "mõjutaja", sest see kirjeldab kõige täpsemalt tänapäeva maailmas otsustavatel positsioonidel olevaid isikuid.

Euroopa, Venemaa ja USA tuleviku mõjutajad on noored ja entusiastlikud, kuid juba üllatavalt palju saavutanud. Nad on pälvinud meedia huvi (46%), nad on esinenud konverentsidel (46%) või algatanud klubi, festivali vms (56%). Tuleviku mõjutajad tegutsevad paljudes erinevates valdkondades (üllataval kombel on 89% tegev rohkem kui ühes valdkonnas samaaegselt) – paljud MTÜ-des töötavad inimesed on lisaks aktiivsed poliitikas (40%); kõrghariduse sfääris (38%) ja meedias (23%). Ligikaudu pooled veel õppivatest noortest osalevad MTÜ-de töös (49%), MTÜ-des aga ka kõrghariduses tegutsevad ka ärivaldkonnas töötavad inimesed (vastavalt 30% ja 27%). Need inimesed on mitmekülgsed ja teadmisjanulised, nad suhtuvad oma töösse kirega, kuid on samas valmis andma oma panust laiemalt kogu ühiskonnale ning tervitavad kaasamist oma ametiala välistesse valdkondadesse.

Lisaks paljudele saavutustele ja heale haridusele (enam kui 90%-l on kõrgharidus või ülikoolikraad) on neil inimestel ühiseid iseloomujooni, mida tavaliselt ei omistata meie aja liidritele. Nad on väga optimistlikud, sotsiaalselt teadlikud ning neid innustab võimalus maailma paremaks muuta (43%, aga eriti USA-st pärit, MTÜ-des ja poliitikas töötavad) ja nad tahavad enesele truuks jääda (48%). Nad näevad endid pigem vastutustundlike (55%, eriti EL naaberriikidest ja uuematest liikmesriikidest), töökate (48%, eriti USA-st ja vanematest EL-i liikmesriikidest) ja teadmishimulistena (33%) kui lihtsalt õnne ja sarmikuse abil läbi löövate inimestena. Hämmastavalt olid nad iseloomuomaduste, käitumise ja väärtushinnangute poolest pigem sarnased kui erinevad, päritolumaa ei mänginud siin suurt rolli.

Umbes pooled vastajatest väitsid, et just keskkond ja kliimamuutus on see teema, mis on nende meelest maailma üks suurimaid valupunkte ja millega nad tahaksid tegeleda. 33% väljendas oma soovi tegutseda inimõiguste tugevdamise vallas, sama palju oli neid, kes soovisid suurendada toetust kunstile, haridusele ja spordile ning töötada ühiskonna suurema sidususe nimel. Ehk pisut üllatavalt jäid nimekirja lõppu tuumarelvade levik, millega seotud probleemide lahendamisega soovis tegeleda kõigest 5% ja migratsiooniprobleemid (14%). Üks valdkondadest, mida päritolumaa mõjutas, olidki maailma valupunktideks peetavad teemad (world concerns).

USA-st ja Rumeeniast pärit vastajad tõid probleemina välja tulevikus tekkivat tugevate liidrite puudumist. Sellistes riikides nagu Prantsusmaa, Saksamaa ja Rootsi nihkusid tulevikumõjutajate poolt tajutavad valupunktid migratsiooni ja pagulaste probleemide suunas. Siiski nägime, et vanadest EL-i liikmesriikidest pärit inimeste mured (keskkond, sotsiaalne eraldumine ja rassiline-ebavõrdsus) olid omavahel sarnasemad kui teistesse regioonidesse kuuluvate riikide vastajate mured.

Aga kes siis tuleviku mõjutajaid mõjutavad? Huvitaval kombel ei domineerinud nende inimeste eeskujude nimekirjas mõnda eraldiseisvat avalikku, poliitilist või religioosset figuuri. Vastupidi, 33% vastanutest väitis, et neid mõjutavad pigem nende tuttavad: pereliikmed, kolleegid ja õppejõud. Siiski nimetati USA-s vanemaid, peret ja sõpru palju vähem kui Euroopas ja Venemaal.