Hoiupanga Töötajate ASi asutaja Olari Taal
jäi Daiwa afääri tõttu ilma investeeritud 100 miljonit kroonist. Kui Daiwa laenu
ideoloog Marcel Vichmann talle hiljem 126 miljonit krooni tagasi pakkus, ütles
Taal, et põhimõtted ei luba seda vastu võtta.
Täna ilmuvast Peeter Raidla raamatust "Eesti kapitali ausammas. Hansapanga asutajate lugu" selgub muu seas ka Eesti ärimaastikku raputanud Daiwa afääri tagamaid. Hoiupanga Töötajate ASi ehk HTASi 1997. aasta sügisel enam kui 100 miljoni krooniga rahastanud Olari Taal on tänini oma rahast ilma. Sügisel 2007 kinnitab HTASi ristiisa Olari Taal Raidlale: „Avaldasin omal ajal Vichmannile suurt survet, et ta edasi ei võitleks. Nii et minu südametunnistus on puhas, haukugu kes iganes kui palju tahes. Aga Vichmann võitles edasi ja lõpuks võitiski.“
„Vichmann on selles mõttes aus mees, et ta käis mulle pärast lõplikku võitu ka raha pakkumas,“ nendib Taal. „Seda, mis ta pakkus, oli kaugelt rohkem, kui mul tol hetkel üldse varandust oli. Vichmann pakkus mulle 126 miljonit krooni, aga ma ei võtnud vastu. Asi on põhimõttes. Minu hingerahu seisukohast pole vahet, kas tegu on ühe miljoni või saja miljoni krooniga. Ma olin ju oma osalusest loobunud ja Vichmanni tegevuse hukka mõistnud. Pealegi pole ma kunagi teinud tööd selle nimel, et raha teenida. Mul on raha kogu aeg kuidagi ise tulnud.“
Hoiupanga juhid võtsid Daiwalt laenu, et osta Hoiupanga aktsiaid, aga samas tagas seda laenu ka Hoiupank ja see 225 miljonit krooni kanti Hansapangaga ühinemisel kahjumisse.
Artikkel jätkub pärast reklaami