Arheoloogid leidsid järve põhjast iidse linna

Tähelepanuväärsemate leidude hulgas on ka tol ajal seda piirkonda asustanud sküütide hauakünkad, pronksist sõjakirved, nooleotsad, pistodad, valuvormid, mitmesugused sepised ning mitmetahuline kullakang, mida kasutati maksevahendina.

Need leiud näitavad, et asula näol oli tegemist omaaegse metropoliga. Teadlased on veendunud, et tegemist pidi olema arenenud tsivilisatsiooniga. Näiteks leiti järve põhjast pronkspada, mis on äärmiselt oskusliku käsitööna osadest kokku liidetud.

Suurepärase kvaliteediga käsitööd on ka leitud pronkspeeglid ja kaunistustega hobuserakmed. Vee alt leiti ka kokkukeritud kuldtraati ning kuuetahulisi kullatükke, mida kasutati ilmselt väiksema ja suurema väärtusega rahaühikutena.

Teadlaste sõnul viitavad leiud niisugusele ühiskonna ülesehitusele, mida varem ei tuntud. See oli segu nomaadide ja juba paikseks jäänud inimeste elulaadist. Leitud tsivilisatsioon kas arenes edasi millekski muuks või siis hävines üleujutuses.

Õsõkköli järv on ka hiljem ajaloos olulist rolli mänginud. Selle kõrvalt kulges Euroopast Aasiasse ulatunud siiditee ning sealt on leitud paljude religioonide jälgi, nagu kristlus, hinduism, zoroastrism, budism ja islam.