Kui 1990ndate algul alustati Eesti ja
Rootsi laste allergiauuringuid, oli vahe väga selge – eestlastel oli rikkalikum
soolestiku mikrofloora ja vähem allergiaid.
„Tänaseks on see vahe peaaegu kadunud,” ütles Tartu Ülikooli Kliinikumi allergiahaiguste keskuse arst-õppejõud Kaja Julge.
1990ndate algul tehti rootslase Bengt Björksténi juhtimisel Rootsis ja Eestis laste võrdlevate uuringutega algust. Esimene võrdlusrühm olid 1993. ja 1994. aastal sündinud lapsed. Siin oli Eesti ja Rootsi vahel selge vahe: eestlaste soolestiku mikrofloora oli mitmekesisem ja oluliselt erinev rootslaste omast. Eesti lastel oli rohkem piimhapet produtseerivaid baktereid, Rootsi lastel aga rohkem klostriide, mis on üheks steriilse keskkonna tunnuseks. Selle uuringu käigus leidsid Tartu Ülikooli mikrobioloogid Marika Mikelsaare juhtimisel ka piimhappebakter ME-3, millel põhineb tuntud „Helluse” tootesari.
Järgmine rühm, keda uuriti, olid 1997.-98. aastail sündinud lapsed. Siin oli Julge sõnul juba märke sellest, et vahe kahe riigi vastsündinute vahel on vähenemas – Eesti oli liikunud Rootsile järele. „Piimhapet produtseerivaid baktereid oli mikroflooras vähem, samuti oli erinevaid mikroobe liigiti vähem,” ütles ta.
Muutus toimus koos sajandivahetusega. Lapsi on kontrollitud ka hiljem ning teisel rühmal esineb ka rohkem allergiaid. Millega seletada seda muutust?
„Toidu sisse pandud säilitusainete eesmärk on takistada bakterite kasvu. Kui me neid säilitusaineid sisse sööme, siis täidavad need ained ka seal oma ülesannet – pärsivad sooles mikroobide kasvu,” ütles Julge. „Igapäevase mikroobe hävitava tegevusega oleme vähendanud mikroobe meie ümber ja meie sees ja seega on häiritud normaalsete tasakaalustatud immuunreaktsioonide teke. Enam ei saa rääkida, et Eesti ja Rootsi vahe on 40 aastat. On suur oht, et oleme allergiatega varsti Rootsi tasemel, sest järk-järgult oleme omaks võtnud sealse elustiili”
On omamoodi paratamatus, et koos uue elulaadiga on kiiret kasvutempot näidanud laste allergilised haigused ja sama seaduspära kehtib ka täiskasvanute puhul.
Kui 1993. aastal oli Tartu 10-12-aastastest koolilastest millegi suhtes allergilised 8 protsenti, siis Rootsis oli samal ajal maalastest millegi suhtes allergiline iga neljas ning linnalastest iga kolmas.
Praegu on ka Eesti laste allergilisus kasvanud. Viimase uuringu alusel on millegi suhtes ülitundlikud 18 protsenti 10-aastastest lastest.
„Samas on eestlaste allergiad praegu veel rootslastega võrreldes kergemad, allergiaga kaasneva astma vormid samuti kergemad,” ütles Julge.
Seotud lood
Nõudlus kulla järele tõusis mullu uue rekordini, millele aitasid kaasa nii keskpankade kullaostud kui ka investeerimisnõudluse kasv, selgub Maailma Kullanõukogu värskest raportist.