Uuring: panku huvitab kasum

See-eest on Eestis vähemuses need, kes eelistavad makseid pangakontoris sooritada - vaid 21%, Lätis ja Leedus vastavalt 32% ja 33%.

Eestis pidas kaks kolmandikku vastanuist oma põhipangaks Hansapanka, ligi veerand SEB Ühispanka ja vaid 5% muid pankasid. Ülejäänud ei osanud ühtegi panka põhipangana nimetada.

Teistes Baltimaades on pangandusturg mitmekesisemalt jaotunud. Hansabanka juhib ka Lätis, olles kolmandiku elanikkonna põhipank. Järgnevad: SEB ja Latvijas Krajbanka 11%, Parex 10%, ülejäänud pankadele jääb 15% ning viiendik ei oska ühest eelistust välja tuua. Leedus on Hansabankas pea poolte elanike põhipank - 46%. Järgnevad SEB 20%, DnB Nord 9% ja Snoro Bankas 6%-ga. Kindlat põhipanka pole 13%-l.

Eestis on Hansapank tugev kõigis vanuserühmades - 15-24aastaste seas peab 63% Hansapanka oma põhipangaks ning seenioritest ehk 65-74aastastest koguni 83% eelistab Hansapanka.

Ootuspäraselt on Eestis SEB tugevam seal, kus Hansapank nõrk - ehk nooremas sihtrühmas (36%), ning on nõrgim seal, kus Hansapank on tugevaim, ehk seeniorite seas (16%). Lätis on olukord Hansa jaoks vastupidi. Tugevaim ollakse noorte tarbijate silmis - 61% neist peab Hansabankat põhipangaks. Samas vanusegrupis on ka SEB-l tugevaim kandepind (21%). Vanemates sihtrühmades juhib kohalik Latvijas Krajbanka - endise riikliku hoiukassa järeltulija, kelle edu seenioride hulgas on 34%, kaks korda enam kui SEB-l ja Hansabankal. Mida noorem sihtgrupp, seda vähem on neid, kes oma põhipangana nimetavad kohalikku tegijat, ning vastavalt kasvavad Hansa ja SEB osakaalud. Seenioride põhipanka ei pea oma põhipangaks keegi 15-24aastastest.

Pankade suhtes on lätlased Baltimaadest kõige kriitilisemad, kes täheldavad puudujääke kõigis teenindusvaldkondades. Enim teeb neile muret teeninduse aeglus, nad pole veendunud, et nende isikuandmed on piisavalt kaitstud ning kurdetakse ka kõrgete teenustasude üle.

Eestlased kurdavad lätlastest napi protsendipunkti võrra sagedamini e-teenuste mittekorrasolekut ning muretsevad enam ka andmete kaitstuse pärast. Leedukad on kõige leplikumad ning eestlastest hinnatundlikumad: neile valmistavad e-teenused kõige vähem muret, samuti ei näe nad probleemi isikuandmetega. Eesti eripära on arvamus, et pangad seisavad vaid oma kasumi eest. See on maineküsimus, mis vääriks Eesti pankade kõrgendatud tähelepanu.

Autor: Mauri Sööt