Uuring: panku huvitab kasum

GfK Custom Research Baltic korraldas sügisel kolmes Balti riigis uuringu elanike rahulolust pangateenustega. Eestis, Lätis ja Leedus teevad tarbijatele enim muret teenustasud ja aeglane teenindus. Eesti eripära on tarbijate arvamus, et pangad seisavad eelkõige oma kasumi eest. Pankade teenuseid kasutab 97% Eesti, 87% Leedu ja 81% Läti alalistest elanikest.

Eestis on pangateenuste kasutajate osakaal kõigis vanuserühmades peaaegu täielik. Leedus on enam arenguruumi 15-24aastaste seas, kellest täna kasutab pankade teenuseid vaid 66% (Eestis 93%, Lätis 75%). Lätis on seevastu arenguruumi 65-74-aastaste seeniorite sihtgrupis, kellest praegu kasutavad panku pisut üle pooled, 55% (Eestis 92%, Leedus 77%).

Eestis ajab valdav enamus inimestest pangaasju internetis, 69% vastanuist kinnitab, et on internetipanga kasutajad. Lätis ja Leedus on internetipanganduse kasutajad vähemuses - vastavalt 29% ja 28%. Eestlased kasutavad arvete maksmiseks lätlastest ja leedukatest kaks korda enam pangaautomaate - Eestis 29%, Lätis 15% ning Leedus 9%.

See-eest on Eestis vähemuses need, kes eelistavad makseid pangakontoris sooritada - vaid 21%, Lätis ja Leedus vastavalt 32% ja 33%.

Eestis pidas kaks kolmandikku vastanuist oma põhipangaks Hansapanka, ligi veerand SEB Ühispanka ja vaid 5% muid pankasid. Ülejäänud ei osanud ühtegi panka põhipangana nimetada.

Teistes Baltimaades on pangandusturg mitmekesisemalt jaotunud. Hansabanka juhib ka Lätis, olles kolmandiku elanikkonna põhipank. Järgnevad: SEB ja Latvijas Krajbanka 11%, Parex 10%, ülejäänud pankadele jääb 15% ning viiendik ei oska ühest eelistust välja tuua. Leedus on Hansabankas pea poolte elanike põhipank - 46%. Järgnevad SEB 20%, DnB Nord 9% ja Snoro Bankas 6%-ga. Kindlat põhipanka pole 13%-l.

Eestis on Hansapank tugev kõigis vanuserühmades - 15-24aastaste seas peab 63% Hansapanka oma põhipangaks ning seenioritest ehk 65-74aastastest koguni 83% eelistab Hansapanka.

Ootuspäraselt on Eestis SEB tugevam seal, kus Hansapank nõrk - ehk nooremas sihtrühmas (36%), ning on nõrgim seal, kus Hansapank on tugevaim, ehk seeniorite seas (16%). Lätis on olukord Hansa jaoks vastupidi. Tugevaim ollakse noorte tarbijate silmis - 61% neist peab Hansabankat põhipangaks. Samas vanusegrupis on ka SEB-l tugevaim kandepind (21%). Vanemates sihtrühmades juhib kohalik Latvijas Krajbanka - endise riikliku hoiukassa järeltulija, kelle edu seenioride hulgas on 34%, kaks korda enam kui SEB-l ja Hansabankal. Mida noorem sihtgrupp, seda vähem on neid, kes oma põhipangana nimetavad kohalikku tegijat, ning vastavalt kasvavad Hansa ja SEB osakaalud. Seenioride põhipanka ei pea oma põhipangaks keegi 15-24aastastest.

Pankade suhtes on lätlased Baltimaadest kõige kriitilisemad, kes täheldavad puudujääke kõigis teenindusvaldkondades. Enim teeb neile muret teeninduse aeglus, nad pole veendunud, et nende isikuandmed on piisavalt kaitstud ning kurdetakse ka kõrgete teenustasude üle.

Eestlased kurdavad lätlastest napi protsendipunkti võrra sagedamini e-teenuste mittekorrasolekut ning muretsevad enam ka andmete kaitstuse pärast. Leedukad on kõige leplikumad ning eestlastest hinnatundlikumad: neile valmistavad e-teenused kõige vähem muret, samuti ei näe nad probleemi isikuandmetega. Eesti eripära on arvamus, et pangad seisavad vaid oma kasumi eest. See on maineküsimus, mis vääriks Eesti pankade kõrgendatud tähelepanu.

Autor: Mauri Sööt