Antarktika sulab üha kiiremini

OMX Baltic0,03%320,04
OMX Riga0,65%976,83
OMX Tallinn−0,17%2 229,21
OMX Vilnius0,55%1 515,25
S&P 5000,66%7 773,95
DOW 300,18%51 267,9
Nasdaq 1,05%27 477,31
FTSE 1000,81%10 583,37
Nikkei 2251,05%70 683,98
CMC Crypto 2000,00%0,00
USD/EUR0,00%0,89
GBP/EUR0,00%1,18
EUR/RUB0,00%96,19

OMX Baltic0,03%320,04
OMX Riga0,65%976,83
OMX Tallinn−0,17%2 229,21
OMX Vilnius0,55%1 515,25
S&P 5000,66%7 773,95
DOW 300,18%51 267,9
Nasdaq 1,05%27 477,31
FTSE 1000,81%10 583,37
Nikkei 2251,05%70 683,98
CMC Crypto 2000,00%0,00
USD/EUR0,00%0,89
GBP/EUR0,00%1,18
EUR/RUB0,00%96,19

Antarktise lääneosa kattev jääkilp ja Antarktika poolsaare liustikud on viimase kümne aasta jooksul kaotanud üha kiirenevas tempos olulise osa oma massist, teatasid Bristoli ülikooli teadlased ajakirjas Nature Geoscience.

Antarktise idaosa kattev jääkilp, mis sisaldab suuremat osa Antarktist katvast jääst, on aga viimase kümnendi jooksul olnud enamvähem konstantse massiga, kirjutas Physorg.

Professor Jonathan Bamberi juhitud töörühm hindas jää merrevoolamise kiirust satelliitpiltidelt. Jää tekkekiirus arvutati aga regionaalse kliimamudeli pakutud mahasadanud lume koguse järgi.

Arvutuste tulemusel jõuti järeldusele, et Antarktise lääneosa kaotas 2006. aastal 132 miljardit ning 1996. aastal 83 miljardit tonni jääd.

„Neljast miljardist tonnist jääst piisab, et katta Suurbritannia aastane joogivee vajadus,” visualiseeris Bamber toodud arve.

Artikli autorite sõnul on liustike massimuutuste ennustamine keeruline, sest see sõltub liustike liikumise dünaamikast. Kliimamudelid ei pruugi anda täpset ülevaadet tegelikust olukorrast. Kliimamudelid näevad nimelt ette, et globaalse soojenemise tõttu peaks suurenema aurumine mereveest, mille tagajärjel intensiivistub ka lumesadu liustike kohal ning liustikud peaksid selle tõttu hoopis suurenema.

Jää kaotus ei ole jaotunud võrdselt mööda kogu liustiku serva, vaid on kogunenud teatud kiirelt mere poole liikuvatesse liustikusektoritesse.

Viimase kümne aasta jooksul on liustikud selgelt kaotanud massi, kusjuures jää kadu on selle aja vältel 75 protsendi võrra kiirenenud. Enamik kaotatud jääst on pärit Antarktika poolsaare Amundseni mere poolsest küljest ning poolsaare põhjatipust. Ida-Antarktise jääbilanss on aga enam-vähem nullis. Mere peale ulatuvate šelfiliustike õhenemine aga kinnitab, et tulevikus võib jääkadu ka seal kiireneda.

Antarktika sulab üha kiiremini

Seotud lood

Hetkel kuum

Hetkel kuum

Podcastid

Enimloetud

Viimased uudised