Teadlased leidsid Antarktise lääneosa katva
jääkilbi alt tegevvulkaani, mille süüks võib ilmselt lugeda osa Antarktise
jääkilbi kiirenevast kadumisest.
Viimane vulkaanipurse toimus 2300 aasta eest, kuid ajakirjas Nature Geosciences avaldatud artiklis kirjutavad teadlased, et vulkaani ei saa lugeda kustunute hulka.
„Me usume, et tegemist oli viimase 10 000 aasta võimsaima vulkaanipurskega Antarktikas,” ütles uurimuse kaasautor liustikeuurija Hugh Corr. Vulkaanipurse tekitas jääkilpi augu, mille läbi vulkaanilisest tuhast ja gaasidest purskepilv tõusis kuni 12 kilomeetri kõrgusele atmosfääri, kirjutas Live Science.
Uurimuses osalenud liustikeuurija David Vaughani arvates võib vulkaanipurse selgitada, miks voolavad Lääne-Antarktist katva liustiku mõned sektorid kiiresti merre. Viimaste kümnendite jooksul on vulkaani lähedal olev liustikuosa voolanud kiirenevalt ookeani suunas. Teadlaste arvates võib selle põhjuseks olla vulkaanist eraldunud kuumus, mis sulatab jää alumist kihti ning loob sellega libeda pinna, mida mööda on liustikul märksa kergem allapoole libiseda.
Siiski ei saa Antarktise jääkilbi massi vähenemist kirjutada ainult vulkaani arvele. „Suurem osa sellest protsessist on põhjustanud ilmselt globaalse soojenemise tõttu soojemaks muutunud merevesi,” ütles Vaughan.
Corr ja Vaughan kasutasid vulkaani asukoha kindlaksmääramiseks georadarit. Lisaks leidsid nad jää seest ulatusliku vulkaanilise tuha kihi, mis oli nii paks, et aeti algul aluspõhjaga segi.
„Liustiku alt vulkaani leidmine on juba iseenesest tähelepanuväärne avastus,” ütles Corr. „Kuid lisaks on võimalik määrata ka vulkaanipurske toimumise aeg, võimsus ning kaardistada ala, kuhu langes vulkaanist väljapaisatud kivimid ja tuhk.”
Georadarit on Antarktikas kasutatud ka liustikusiseste järvede otsimiseks. Osa teadlasi on arvamusel, et ka Gröönimaa jääkilbi kiires sulamises võib oma roll olla mõnel liustikualusel vulkaanil.
Seotud lood
Antarktika võis sada miljonit aastat tagasi
olla sama kuum nagu täna Lõuna-Aafrikas, väidavad teadlased.
Võõrliigid on saanud saatuslikuks nii
mõnelegi eraldiseisvale ja omanäolisele ökosüsteemile. Erinevate tulnukliikide,
näiteks sigade, rottide või küülikute põhjustatud keskkonnaprobleeme on uuritud
juba aastakümneid. Nüüd on ohtu sattunud ka üks viimaseid Maal leiduvaid
puutumatu loodusega paiku – Antarktika.
Austraalia teadlased avastasid Antarktika
lähistelt ookeani süvavetest tõelise imedemaa, kus elavad hiiglaslikud
mereelukad - supitaldriku suurused mereämblikud ja kuue meetri pikkuste
kombitsatega meduusid.
Antarktise lääneosa kattev jääkilp ja
Antarktika poolsaare liustikud on viimase kümne aasta jooksul kaotanud üha
kiirenevas tempos olulise osa oma massist, teatasid Bristoli ülikooli teadlased
ajakirjas Nature Geoscience.
Foruse juhatuse liige Einar Laagriküll arutleb, milliste väljakutsetega ettevõtted peavad praegu silmitsi seisma ja kui oluline on järjest sagenevate küberrünnakut ajastul mõelda ka füüsilisele turvalisusele. Kui füüsilise turvalisuse samme läbi ei mõtle, võivad ülejäänud mehhanismid osutuda täiesti kasutuks.