• OMX Baltic0,04%302,27
  • OMX Riga0,05%893,37
  • OMX Tallinn0,14%2 069,46
  • OMX Vilnius0,3%1 201,12
  • S&P 5000,52%6 204,95
  • DOW 300,63%44 094,77
  • Nasdaq 0,47%20 369,73
  • FTSE 100−0,43%8 760,96
  • Nikkei 225−0,94%40 108,65
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%92,24
  • OMX Baltic0,04%302,27
  • OMX Riga0,05%893,37
  • OMX Tallinn0,14%2 069,46
  • OMX Vilnius0,3%1 201,12
  • S&P 5000,52%6 204,95
  • DOW 300,63%44 094,77
  • Nasdaq 0,47%20 369,73
  • FTSE 100−0,43%8 760,96
  • Nikkei 225−0,94%40 108,65
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%92,24
  • 31.01.08, 13:26
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Tulnukliigid tungivad Antarktikasse

Võõrliigid on saanud saatuslikuks nii mõnelegi eraldiseisvale ja omanäolisele ökosüsteemile. Erinevate tulnukliikide, näiteks sigade, rottide või küülikute põhjustatud keskkonnaprobleeme on uuritud juba aastakümneid. Nüüd on ohtu sattunud ka üks viimaseid Maal leiduvaid puutumatu loodusega paiku – Antarktika.
Praegu kaitseb Antarktikat veel mingil määral sealne külm kliima. Kui aga globaalsed temperatuurid tõusevad, kaob ära ka see tõke. Globaalse soojenemise tulemusena muutub Antarktika Lõuna-Ameerikale kõige lähemal asuv pisut soojema temperatuuriga Antarktika poolsaar sobivaks elupaigaks sisserändajatele, kirjutas Reuters.
Seega peavad Antarktikas pesitsevad linnud, hülged ja vaalad peavad peagi hakkama maid jagama turiste ja teadlasi sõidutavate laevadega maale toodud hiirte ja rottidega. Hiired, rotid ja kassid on juba jõudnud Macquarie saarele Austraalia ja Antarktika vahel. Munadest ja linnupoegadest toituvad närilised võivad saada saatuslikuks paljudele pesitsevatele lindudele, nagu see on juhtunud Vaikse ookeani saartel.
Loomad pole ainus Antarktika ökosüsteemi ähvardav oht. Teadlased kardavad, et globaalse soojenemise jätkudes võivad Antarktikas kanda kinnitada mujalt sisse rännanud taimeliigid. Kõrrelist Agrostis stolonifera peetakse eriliseks ohuks. Antarktikas tulnukliike uuriv Dana Bergström sõnas: “See kõrreline levib kõikjale, seda leidub juba suuremal osal Antarktika saartest.” Ta lisas, et kui taim seal kord levima hakkab, lokkaksid praeguste eripäraste taimekoosluste asemel Antarktikas kõikjal vaid rohuväljad.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Bergström süüdistab võõrliikide sissetoomises Antarktikat külastavaid teadlasi ja turiste, kelle riiete külge taimede seemned, putukate munad ja seente spoorid haakuvad. Tulnukliigid leiavad tee Antarktikasse hoolimata rangetest seadustest, millega reguleeritakse enamike taimsete ja loomsete toodete sissevedu. Bergström lisas: „Antarktika on viimane puutumatu looduse varjupaik maailmas. Ookeanid on teda siiani kaitsnud, kuid nüüd murravad inimesed neist kaitsemüüridest läbi.”

Seotud lood

Äriplaan 2026

Äriplaan 2026

Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.

Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!

Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.

  • Toimumisaeg:
    17.09.2025
  • Alguseni:
    2 k 16 p 5 t
  • Toimumiskoht:
    Tallinn

Hetkel kuum

Podcastid

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele