Ss…Shakespeare! Meelde tuli! Tahtsin öelda, et Shakespeare on see, keda trükimasina taha sattunud ahvid püüavad esimesel võimalusel järele aimata. Hoolimata, et William Shakespeare'i nime taha varjunud isiku üle vaieldakse, puudub Charles Darwini tähelepanekutest alates tema ja meie ühise esivanema päritolu kohalt kahtluste loor. See on paljudele ebamugav teadmine. Inimese sarnasus banaaniga hirmutab (inimese DNA kattub banaani omaga ca 60%) ja teoga kohutab (kattuvus ca 70%) ning protsendiline erinevus ahvist ju lausa šokeerib. Siin rakendub edukalt Einsteini relatiivsusteooria - kui banaan ja tigu tunduvad meile ebamugavalt lähedal, siis Albert Einstein paistab jällegi lootusetult kaugena. Hoolimata, et inimeste DNA erineb vaid 0,01%.
Meie mõistuse vahe ahviga on korduvalt üle kontrollitud, kuid oli see siis banaanilt päritud tarkus või teosammuline mõtlemine, aga Einsteini aju unikaalsus jäi meil õigel ajal välja uurimata. Sobiv aeg oleks olnud pool sajandit tagasi, enne kui patoloog Thomas Harvey avas külmkambri ukse, lõpetamaks töö kuulsa teadlase surmapõhjuse uurimisel. Siis juhtus midagi raskesti seletatavat. Võimalik, et Thomas Harvey soovis ise olla saladuste kambri avaja. Pärast põgusat saagimist eemaldas ta surnult aju, pani purki ning viis oma koju, kus relatiivsusteooria juuretis veetis järgmised 40 aastat. Juhuslikult (Einsteinile juhuslikkus ei meeldinud), 22 aastat pärast paljude arvates sajandi vahedaima pea omaniku surma, tänu ühe ajakirjaniku uitmõttest tekkinud juurdlusele selgus, et kuulsad ajud asusid Harvey kabinetis, jaotatuna 240 tükikeseks kahe purgi vahel, pappkarbis kirjaga "Costa Cider".
Thomas Harvey sai hetkega kuulsaks ning lisaks sellele, et ajakirjanikud trampisid ära tema majaesise muru, oli mees sunnitud loovutama tükikesi mitmele küsijale. Harvey teadis, et midagi erilist sealt ei leia - aju nagu aju ikka. Kuid ülejäänuid väide Einsteini aju tavapärasusest ei rahuldanud. Mõned leidsid kuulsast ajust vihjeid oluliselt suuremale energiakulule, mõned avastasid märke normist suurematele ajustruktuuridele. Nagu näiteks arvude, seoste, ruumi ja visuaalse taju eest vastutav 15% suurem kiirusagar (külje pealt vaadates asub pealael sektoris kella 9 ja 12 vahel).
Siis ühel päeval, 80 aasta juubeli järel, valas Harvey purkide sisu Tupperware plastanumatesse, asetas need Buick Skylarki pagasiruumi ning toimetas allesjäänud närvirakkude püree Einsteini lapselapsele edasiseks hoidmiseks. Kohalejõudnuna mõtles ta aga ümber ning viis anumad surnud teadlase tööpaika, Princetoni ülikooli. "Jumal täringuid ei mängi!" - armastas teadlane öelda, õigustamaks universumis kehtivate reeglite otsinguid ja toetamaks väidet, et peaaegu kindlasti ei saa tulevikku ette ennustada. Nüüd oli ta ise ennustamise võimatuse tõendi rolli sattunud, sest muidu leidunuks Einsteini kirjadest peaaegu kindlalt märke hirmust kellegi Thomas Harvey ees.
"Peaaegu kindlalt" on üllatavalt täpse sisuga sõnapaar. Näiteks kui ahvil oleks võimalik istuda piisavalt kaua aega trükimasina taga, on peaaegu kindel, et ta suudab sõna-sõnalt korrata William Shakespeare'i loomingut. Aega kuluks ootamisele vähem, kui trükimasina saaks anda piisavalt paljudele ahvidele. Briti üliõpilased otsustasidki seda väidet hiljuti eksperimentaalselt kontrollida, motiveerides kuut Paigntoni loomaaia makaaki kirjatööle. Tulemus oli paljulubav. Poolteist kuud ning neli ja pool lehekülge teksti. Absoluutne enamus sellest sisaldas s-tähte. Kas pole tuttav? Kohe-kohe, sõna on keelel, kannatage hetk, sõna algab s-tähega!
Autor: Kristjan Port
Seotud lood
Olen veendunud, et tehisintellekt (AI) on saamas meie elu lahutamatuks osaks, kuigi selle juurutamine ja kasutuselevõtt võib võtta kauem aega, kui paljud eeldavad. Oleme juba näinud, kuidas AI suudab tõhusalt lahendada äärmiselt keerukaid ülesandeid. Samas on see tehnoloogia veel üsna kaugel täielikust äriprotsessidesse integreerimisest, mis nõuab põhjalikku tööd ja aega.