Rahasüstiga turgutatakse ?omasid

Nüüd, mil Keskerakond ja Rahvaliit on opositsioonis, on riik ülejooksnud vallavanemate rahapaja täitmata unustanud. Näiteks Läänemaa Hanila vallavanem Arno Peksar astus sotsiaaldemokraatide ridadest Keskerakonda 2006. aasta mais ja teatas toona: "Keskerakond tegi parema pakkumise vallale, et tulevikus, kui nemad püsivad võimul, on võimalik saada investeeringuid."

Peksar tunnistas nüüd Äripäevale, et raha jagamine on endiselt poliitiline ja opositsiooni omavalitsustel tuleb riigilt toetuste saamiseks rohkem vaeva näha. "Ust pole kunagi nina ees päris kinni löödud. Pealegi, keegi ei ütle, et Keskerakond tulevikus jälle võimul pole," ei tahtnud Peksar nuriseda. Hanila vald ei saanud 2007. aasta lisaeelarvest ega 2008. aasta eelarvest koolide-lasteaedade tarbeks sentigi.

Saaremaal Pöide vallas astusid 2006. aasta juunis käsikäes Keskerakonda toonane volikogu aseesimees Mihkel Käärid ja vallavanem Vilmar Laak. "Selle erakonna põhimõtted mulle meeldivad ja ühinesin nendega," jäi Käärid toona kidakeelseks.

Nüüd, poolteist aastat hiljem tunnistab Käärid, et on Keskerakonna passiivne liige ega oska öelda, kuivõrd rahul ta erakonna tegemistega on. "Saime Keskerakonna võimul olles kooli remondiks paar miljonit. Kuivõrd oli see seotud minu erakondliku kuuluvusega, on raske öelda, aga küllap mõningane seos ikka oli," märkis Käärid.

Misso vallas on võimul kirju seltskond: valimisliit koos Keskerakonna, Isamaa ja Res Publica Liidu ning Rahvaliidu liikmetega. Vallavanem Lembit Sikk astus valimisliidu ridadest Keskerakonda magusal presidendivalimiste-eelsel ajal. Toona ütles ta, et Keskerakonna poliitikast on vallaelu korraldamisel abi olnud. "Tänu Keskerakonnale saime kooli jaoks eelmisel aastal neli ja see aasta kolm miljonit. Isegi kui enam sentigi juurde ei saa, siis saame kooli ilusasti ära kolida," ei kahetsenud Sikk praegugi oma otsust.

Misso vallavanemal on poliitilise katuserahaga ka hapu kogemus. Nimelt nentis ta, et mullu oktoobris püüti tema umbusaldamine läbi suruda, et Isamaa ja Res Publica Liidult vallale toetust saada. "Tänu uue vallavanema nimetamisele loodeti raha saada, aga see ei läinud läbi. Mina igatahes erakonda vahetada ei kavatse," oli Sikk endas kindel.

Keskerakonna väljajäämine valitsusest tähendas suurt rahalist kaotust Narvale.

"Valitsus jagab toetusi vastavalt poliitilistele eelistustele. Kui Keskerakond oli valitsuses, saime toetust Eesti keskmisel tasemel. Nüüd kärbib uus valitsus neid summasid ja see on kurb," sõnas Narva linnavolikogu esimees Mihhail Stalnuhhin. Narva sai tänavusest eelarvest koolide-lasteaedade jaoks toetust veidi alla miljoni, 2007. aasta lisaeelarvest ei kukkunud Eesti ühele suuremale linnale sentigi. 2005. aasta lisaeelarvest, mida käsutas ka Keskerakond, sai Narva 4,5 miljonit krooni.

Stalnuhhini sõnul saabus talle alles tänavu jaanuaris kiri haridusministeeriumist, et sel aastal ei saa Narva õpilaskodu toetust, mis viimastel aastatel oli 1-2 miljonit krooni. "Nüüd jääb õpilaskodu kompleks venima," lausus Stalnuhhin.