Alpides leiab 1400 m pealt saare

Merepinnast 1377 meetri kõrgusel asuv Ischgl - retoromaani keeles saar - paikneb Alpides Paznauni orus. Peale Ischgli on samas orus veidi väiksemad keskused See, Kappl ja Galtür, kus tavaliselt ka vähem rahvast.

Ischglis olime teist korda. Juba oktoobris valisime internetist ööbimispaigaks perekond Jehlele kuuluva kolmetärnihotelli Kardona. Kolm inimest mahutava kokkamisvõimalusega puhkusekorteri saime hinnaga veidi üle saja euro öö. Hotellid on Austrias väga korralikud, Kardonas olid ka auru-, leili- ja infrapunasaun ning solaarium.

Varem olime lähenenud Austriale Müncheni ja Frankfurdi kaudu, ent Estonian Air Münchenisse praegu ei lähe ja lend Innsbruckki teinuks reisi kulukaks. Valisime Zürichi, veidi enam kui 200 km sõitsime ka rendiautoga. Tee viis läbi Austria pikima, 14kilomeetrise tasulise Arlbergi tunneli.

Zürichis tabas meid ebameeldiv üllatus, nimelt jäi varustus Kopenhaagenisse. Lennujaamaametnik oli Šveitsile omaselt tasemel, tähendas meie puuduva kohta kõik üles ja lubas saata suusad järgmiseks päevaks Austrisse. Nii läkski. Lennufirma kompensatsioon kattis varustuse ühe päeva rendikulud.

Mullu oli Schladmingis palju kunstlund, aga jäisevõitu lumel pole lumelauaga eriti mugav sõita. Sel korral algasid kaks esimest päeva Ischglis Silvretta nõlvadel tiheda lumesajuga, esimene triip sai tehtud suhtelisse tundmatusse.

Õnneks ilm paranes ja avanesid parimad lumelauanõlvad - rajal värske puuderlumi ja raja kõrval ohtrasti puutumatut valget off-piste'i ala. Lased raskuse taha ja liugled! Laudurid ja suusatajad muutsid need muidugi kiirelt triibulisteks.

Ischgli mäepiletiga pääseb kahel päeval ka sõsarkeskuste liftidele. Nii käisime Galtüris ja Kapplis. Mõlemas oli hea suusailm: päike, kerged külmakraadid ja tuulevaikne. Galtüri orus oli tegelikult -11, aga mäkke jõudes kahanes see päikese käes paari kraadini. Väiksemates keskustes on rohkem laskumisruumi, kuna suurem osa rahvast liigub põhikeskuse juures.

Seekord oli tänu aasta alguse Venemaa-puhkustele palju vene keelt kõnelevaid turiste, liftidel ja restoranides kostiski kohati vaid see keel. Väidetavalt piiravad Austria suusakeskused venelaste ligipääsu liigjoomise, üleoleva käitumise ja hoolimatuse tõttu, ent meie midagi sellist ei näinud.

Venelased on rahakad kliendid, seljas kallid, viimase moe suusariided. Õhtuks vahetasid raadiosaatjatega varustatud idanaabrid oma Spyderid ja Descentid kasukate-nahktagide vastu ja poodlesid.

Nii Austrias kui ka Šveitsis juhatasid turistidele teed venekeelsed poeviidad. Vene jõulude puhul laulis mäekeskuses vaimulik koor ja jõuluõhtut tähistati 20minutise ilutulestikuga.

Ühel päeval võtsime ette laskumise Šveitsi, Samnauni orgu. See on Šveitsi kuuldavasti ainus maksuvaba piirkond. Suuskadega sai sõita pea otse poodi. Müüdi alkoholi, kelli, parfüüme, spordikaupu ja suveniire. Pooleliitrine viin maksis sama palju kui Eestis, ka parfüümid. Valik aga oli mõistagi eksootilisem. Tagasi mäkke, 2263 m kõrgusel asuvasse Alp Trida keskusesse viis 50 inimest mahutav gondel.

Üks väga tujuküllane meelelahutus, mida Austria suusakeskused pakuvad, on rodelbahn ehk kelgurada. Huvilised viiakse pealifti vahejaama, umbes 2000 m kõrgusele, kust spetsiaalset rada mööda alla sõidetakse. Ischgli rodelbahn on seitsme kilomeetri pikkune, lumi lendab jalge alt kelgutajale näkku ja võimalusi kukkuda on mitu. Väga lõbus!

Seoses suvel Austrias ja Šveitsis peetavate Euroopa jalgpalli meistrivõistlustega toimus kujurite võistlus Formen in Weiss 2008, tõstukite juurde püstitati mitmeid temaatilisi lumeskulptuure. Nii jälgisime, kuidas valmisid hiigelsuured jalgpallisaapad.

Hommiku- ja õhtusöögi valmistasime toas, suusamägede restoranides sõime lõunat - guljašisuppi ja õunakooki vanillikastmes. Šveitsi mäerestoranid on luksuslikumad ja kallimad. Suppe mit specki ehk kausitäie leent, milles singitükke sisaldav maitsestatud taignapall, sai saja krooniga.

Apres-ski ehk suusatamisjärgne napsuvõtt algab Austrias kella 15-16 paiku ja kestab paar-kolm tundi. Inimesed jätavad suusad-lauad baari ukse taha ning trallivad spordiriietes ja -saabastes mitu tundi. Keegi ei jää nii purju, et kakerdaks tänaval. Kuigi - mäestiku asi, hõredamas õhus pidada kehvemini pähe hakkama.

Austrias tasub kindlasti osta kohalikke, Lenz Moseri veinikeldri tooteid. Pudel punast Blauer Zweigelti või Blaufränkischit kneedliportsu kõrvale on väga hea. Austria õlled tundusid lahjad, hea mulje jättis Kaiseri Premium, lemmikuks on kujunenud tume magusavõitu Kaiser Doppelmalz.