GPS kobib töösturi karmani

RFID (Radio Frequency ID ehk raadioidentifikaator) on kohati palju mõistlikum lahendus. RFID-süsteem koosneb RFID-elementidest, mis võivad olla passiivsed (ei vaja eraldi toidet) või aktiivsed (sisemise akuga), ning RFID-lugejast.

Süsteem on lihtne. RFID-lugeja kiirgab välja kõrgsagedusliku signaali ja RFID-element, olgu ta siis passiivne või aktiivne, kiirgab tagasi temasse salvestatud unikaalse koodi. Saadud info saab sööta infosüsteemi ja selle põhjal võib näiteks saada selge pildi, millise anduri juurest milline vastavalt märgistatud detail hetkel möödub.

Selleks on vaja kõik jälgitavad detailid, masinad või miks mitte ka inimesed märgistada RFID-elementidega. Passiivsed RFID-elemendid on pisikesed ja töökindlad, nad koguvad saatja energiat ja selle abil saadavad tagasi endasse salvestatud koodi. Pisimad RFID-elemendid pole silmaga nähtavad, kuid tavaliselt esinevad nad tavalise kleepsu kujul, mille sees fooliumisarnasest materjalist antenn ja mikrokiip. Maksavad sellised RFID-elemendid mõne krooni, seega on piisavalt odavad, et neid igal pool kasutada.

Teine variant - pisut kallimate asjade, näiteks masinate jälgimiseks - on wifi-triangulatsioon. Sel puhul varustatakse kõik jälgitavad masinad tikutoosisuuruse karbiga, milles asub tavaline wifi-saatja.

Jälgitav ala kaetakse wifi-tugijaamadega ning spetsiaaltarkvara suudab triangulatsiooni põhimõttel eri tugijaamade kaudu lugeda wifi-andurite signaale ja nende asukohti üsna täpselt määrata. Selline lahendus sobib ka kontorisse, pakkudes lisaks näiteks wifiga varustatud arvutite asukoha jälgimist.

Kolmas võimalus on kasutada satelliitnavigatsiooni ehk GPS-seadmeid. Eelmise kahega võrreldes on GPS kasutuses kõige suuremat ala hõlmavates projektides, kus pole vaja meetri täpsusega asukohta määrata, vaid seda võib teha 4-5meetrise täpsusega ja sadade või tuhandete meetrite pikkustest vahemaadest.

GPSide täpsus on viimasel ajal tohutult arenenud ja nüüd võib juba uuemate seadmete puhul rääkida meetrisest täpsusest. On ka mõõteseadmeid, mis annavad välja sentimeetrisi täpsusi, aga need lahendused on veel väga kallid.

Vajalik on peaaegu puhas nähtavus taevasse (harva õnnestub asukohta määrata ka hoones). GPS edastab koordinaadid, täpse aja ja vajadusel ka kõrguse merepinnast, mis edastatakse infosüsteemile edasiseks töötluseks. Standardse GPS-signaali sees on ka määratud asukoha täpsus. Selle järgi saab hinnata asukoha näidu usaldusväärsust.