• OMX Baltic−0,42%300,01
  • OMX Riga−0,06%892,98
  • OMX Tallinn−0,6%2 068,62
  • OMX Vilnius0,24%1 202,47
  • S&P 500−0,01%6 197,39
  • DOW 30−0,13%44 436,46
  • Nasdaq 0,22%20 247,27
  • FTSE 100−0,41%8 749,48
  • Nikkei 225−0,56%39 762,48
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%92,74
  • OMX Baltic−0,42%300,01
  • OMX Riga−0,06%892,98
  • OMX Tallinn−0,6%2 068,62
  • OMX Vilnius0,24%1 202,47
  • S&P 500−0,01%6 197,39
  • DOW 30−0,13%44 436,46
  • Nasdaq 0,22%20 247,27
  • FTSE 100−0,41%8 749,48
  • Nikkei 225−0,56%39 762,48
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%92,74
  • 31.03.08, 15:30
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Ministeerium: inimeste ostuvõime on kahanenud

Rahandusministeerium teatas, et lisaks kiiresti kasvavatele hindadele ja nõrgenevale kindlustundele on inimeste ostuvõime kahanenud, mistõttu on ka jaemüük eelmistest aastatest tagasihoidlikum.
Kaupade jaemüügitempo veebruaris võrreldes jaanuariga veidi kiirenes. Statistikaameti andmetel kasvas veebruaris jaekaubandusettevõtetes müük võrreldes eelmise aasta sama perioodiga 4% võrra.
Müük püsivhindades jäi jaanuarikuu tasemele. Jaekaubanduse müügi suuremat kasvu piiravad kiiresti kasvavad hinnad ja nõrgenev kindlustunne. Kiire hinnatõus ja majanduse jahtumine on kahandanud inimeste ostuvõimet, mistõttu on ka jaemüük eelmistest aastatest tagasihoidlikum.
Veebruaris elavnes tekstiiltoodete, rõivaste, jalatsite ja nahktoodete jaemüük, kasvades aastases võrdluses 7%. Sama palju kasvas müük ka spetsialiseerimata kauplustes, kus on ülekaalus tööstuskaubad. Tarbimisaktiivsus nendes kauplustegruppides veidi kasvas ning müüki aitasid tõsta ka veebruaris toimunud soodusmüügid.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Veelgi kiirem (9%) oli jaemüügi kasv farmaatsiakaupade, kosmeetika ja tualetitarvete kauplustes. Hästi läks veebruaris jaemüük posti teel, aastases võrdluses oli kasvutempo 22%.
Toidukaupade kauplustes kasvas veebruaris jaemüük aastases võrdluses 4%, mis oli jaanuarikuu müügist püsivhindades 2% kiirem. Kiiremat kasvu toidukauplustes pidurdab kiire toiduainete hinnatõus, mis toob kaasa nõudluse vähenemise. Samas suure osatähtsuse tõttu andsid toidukauplused 66% üldkäibe juurdekasvust.
Kui veebruarile eelnenud kaks viimast kuud olid müügid majatarvete, kodumasinate, rauakaupade ja ehitusmaterjalide kauplustel ligi 5% alla eelmise aasta taset, siis veebruaris müük nendes kauplustes veidi elavnes ja oli eelmise aasta baasist 1% võrra kõrgem. Kõrgemat kasvu on nendes kauplustes praeguses kinnisvara ja ehitusturu madalseisus raske saavutada. Elavneda võib veidi kodu- ja elektroonikakaupade müük.
Märtsikuu kasv võib tulla veebruarikuu kasvust veidi aeglasem, arvestades eelmise aasta märtsikuu veebruarist kõrgemat võrdlusbaasi (kasv 23%) ja kaupade edasist suurt hinnatõusu. Inimestel jääb vähem raha kaupade ostmiseks. Ettevõtete hinnangul kasvab nõudlus järgnevatel kuudel veidi.
Veebruarikuu konjunktuuriinstituudi kaubandusbaromeetri prognoosi saldod olid jaanuarikuu näitajatest paremad nii kaupade tellimuste kui ka järgneva 3 kuu müügi osas, mis võimaldab loota jaemüügi kasvu jätkumisele. Märtsis olid hinnangute saldod veelgi positiivsemad ja näitasid kaupade tellimuste ja müügi kasvu tõusu järgmise 3 kuu jooksul. Kindlustunde indikaator oli veebruaris kolme protsendipunkti võrra jaanuarikuu tasemest kõrgem. Sama protsendipunkti võrra oli märtsi kindlustunne veebruarist kõrgem. Tarbijate kindlustunne seoses hindade tõusuga on jätkuvalt negatiivne ja jäi märtsis jaanuarikuu tasemele.

Seotud lood

Äriplaan 2026

Äriplaan 2026

Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.

Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!

Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.

  • Toimumisaeg:
    17.09.2025
  • Alguseni:
    2 k 14 p 16 t
  • Toimumiskoht:
    Tallinn

Hetkel kuum

Podcastid

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele