• OMX Baltic0,22%300,68
  • OMX Riga0,06%893,52
  • OMX Tallinn0,12%2 071,16
  • OMX Vilnius0,3%1 206,04
  • S&P 5000,83%6 279,35
  • DOW 300,77%44 828,53
  • Nasdaq 1,02%20 601,1
  • FTSE 1000,00%8 822,91
  • Nikkei 2250,06%39 810,88
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%92,78
  • OMX Baltic0,22%300,68
  • OMX Riga0,06%893,52
  • OMX Tallinn0,12%2 071,16
  • OMX Vilnius0,3%1 206,04
  • S&P 5000,83%6 279,35
  • DOW 300,77%44 828,53
  • Nasdaq 1,02%20 601,1
  • FTSE 1000,00%8 822,91
  • Nikkei 2250,06%39 810,88
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%92,78
  • 16.04.08, 16:09
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Haisuvabad nanosokid reostavad keskkonda

Nanotehnoloogia tegeleb inimsilmale nähtamatu maailmaga. Seetõttu pole meil tavaliselt aimugi, kui sellega kokku puutume. Üheks hõbedast nanoosakeste rakenduseks on hävitada baktereid ning vältida seega näiteks sokkidest levivat ebameeldivalt haisu.
Arizona osariigi ülikooli teadlased eesotsas Troy Benniga avaldasid Ameerika keemiaühingu koosolekul oma uurimistulemused, kus viidatakse hõbedast nanoosakeste keskkonnaohtlikkusele, kirjutas Discovery.
Teadlaste sõnul on nanomeetrites mõõdetavad hõbedaosakesed kasutusel vähemalt igas viiendas nanomaterjale sisaldavas tootes.
Saamaks teada, kui suur osa hõbedast sokkidest pesumasinas välja pestakse, tegid nad katseid nelja erineva sokipaariga. Kaks sokipaari kaotasid praktiliselt kõik nanoosakesed juba esimese pesuga. Ülejäänud kaks olid aga oluliselt kvaliteetsemad, andes nelja pesukorraga ära kõigest ühe protsendi nanoosakestest.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Seejärel uurisid teadlased hõbeda mõju vees elavatele elusorganismidele. Katsetati nii teadaolevalt ohtliku ioonilise hõbeda kui ka nanoosakestega, mille mõju ei ole siiani täpselt selgeks tehtud. Teadlased leidsid, et mõlemal juhul on mõju keskkonnale negatiivne.
Hõbe tapab kalu nende lõpustesse sisenedes. Inimestele hõbedaioonid väikeses koguses ohtlikud ei ole. Suured hõbedakogused võivad antibakteriaalse toime tõttu pärssida ka näiteks reovee puhastusjaamade efektiivsust.
Uuringu tulemused avaldati ajakirjas Environmental Science and Technology.
„Nanoosakesi, olgu nad hõbedast või millestki muust, tuleb käsitleda nagu iga teist kemikaali,” ütles Louisiana osariigi ülikooli nanotehnoloog Challa Kumar. „Nad võivad olla ohtlikud, kuid ma ei taha, et süü veeretatakse nanoosakestele, kui tegelikult on probleem mujal,” viitas ta sokkide viletsale kvaliteedile. „Kui hõbe esimese pesukorra järel kaob, on meil tõepoolest tegemist probleemiga,” lisas ta.

Seotud lood

Äriplaan 2026

Äriplaan 2026

Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.

Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!

Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.

  • Toimumisaeg:
    17.09.2025
  • Alguseni:
    2 k 12 p 9 t
  • Toimumiskoht:
    Tallinn

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele