Tegelikult on põhjust rõõmust hõisata, et
praegust majanduslangust ei pidanud ootama kauem. Probleemid lennukimootoriga
ilmnegu pigem stardirajal, aga mitte juba õhku tõusnult. Inimesed võtsid
hullunult laenu, aga kogusumma jäi õnneks väikeseks. Palkadel on küllalt
tõusuruumi, kirjutab Stefan Andersson aripaev.ee sõsarlehes bbn.ee.
Statistikaamet avaldas 2008. aasta esimese kvartali sisemajanduse koguprodukti näitaja, mis oli tühine 0,4%. Kulunäitajad pole veel saadaval, aga laekumise põhjal võib järeldada, et korporatiivkasumid vähenesid, palgad püsisid samas aga stabiilsena.
Eesti keskmine palk on umbes 750 EUR, Rootsi ja Soome vastav keskmine on umbes 2 800 EUR. Nõnda siis on brutopalk Rootsis ja Soomes pea neli korda kõrgem kui Eestis. Selline vahe kuludes loob eelduse ühtlustumiseks, mis omakorda aitab Eestit praeguse majanduslanguse tingimustes. Praktikas tähendab see, et need eestlased, kes on sunnitud praeguselt töölt lahkuma, pakuvad siiski huvi mõnele teisele tööandjale, kuna nende palgakulu on suhteliselt madal.
Niisiis on tegu tsükliülese survega palkade suurenemiseks Eestis, toimides vastukaaluna praegusele eranõudluse langemisest johtuvale tsüklilisele majanduslangusele. Palkade tõustes kasvab lõppeks ka SKP.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Mõistagi on Eesti keskmise palga ja SKP ühtlustumine võrreldes Rootsi ja Soomega mingil perioodil aeglasem. Näitena võib tuua ehitustöölise palga, mis kasvab ja kahaneb üsna sõltumatult, kuna ehitussektoris on tsüklilisus väga kõrge. Põhisuundumus on siiski palkade ühtlustumise poole, mis omakorda kasvatab Eesti SKPd. Võib ju küll vaielda, kas lõpptulemusena saavutab Eesti palgatase 80% või 120% Rootsi ja Soome tasemest, on aga kindel, et see ei jää püsima praegusele 25-30% tasemele.
Rootsi ja Soome on mingis mõttes eelisseisus, sest neil on maavarasid, tugevaid üleilmselt tuntud kaubamärke jne. Ent Eestil on eeliseid (ja nende arv suureneb), millest mõnda ei osata veel taibatagi. Kindlasti jääb SKP erinevus Läänemere riikide vahel püsima ning ka siseriiklikult on regioonidevahelised erinevused suured, selge on aga see, et SKP ühtlustumisel Eesti ja Rootsi ning Soome vahel, on jaksu jätkamiseks. Ettevõtete tundlikkus kulude osas võib karmimatel aegadel isegi kasvada.
Eelneva tõttu võime loota, et Eesti tööjõuturg on jätkuvalt toekas ja et eraisikud suudavad võetud laene tagasi maksta. Ma arvan, et kõrvutatuna eraisikutega tuleb ettevõtlussektoris aga ette probleeme kasumlikkusega ja et näeme ka pankrotte. Mitmeidki investeeringuid ootab ees alles esimene tuleproov. SKP näitaja, mis avaldatakse järgmisena, sõltub kõigist kirjeldatud teguritest.