• OMX Baltic−0,47%302,09
  • OMX Riga−0,39%886,8
  • OMX Tallinn−0,39%2 062,68
  • OMX Vilnius0,15%1 195,93
  • S&P 5000,94%6 033,11
  • DOW 300,75%42 515,09
  • Nasdaq 1,52%19 701,21
  • FTSE 100−0,51%8 830,27
  • Nikkei 2250,59%38 536,74
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,87
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%90,59
  • OMX Baltic−0,47%302,09
  • OMX Riga−0,39%886,8
  • OMX Tallinn−0,39%2 062,68
  • OMX Vilnius0,15%1 195,93
  • S&P 5000,94%6 033,11
  • DOW 300,75%42 515,09
  • Nasdaq 1,52%19 701,21
  • FTSE 100−0,51%8 830,27
  • Nikkei 2250,59%38 536,74
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,87
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%90,59
  • 15.05.08, 12:17
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Erainvestor: õnneks ei tulnud majanduslangust kauem oodata

Tegelikult on põhjust rõõmust hõisata, et praegust majanduslangust ei pidanud ootama kauem. Probleemid lennukimootoriga ilmnegu pigem stardirajal, aga mitte juba õhku tõusnult. Inimesed võtsid hullunult laenu, aga kogusumma jäi õnneks väikeseks. Palkadel on küllalt tõusuruumi, kirjutab Stefan Andersson aripaev.ee sõsarlehes bbn.ee.
Statistikaamet avaldas 2008. aasta esimese kvartali sisemajanduse koguprodukti näitaja, mis oli tühine 0,4%. Kulunäitajad pole veel saadaval, aga laekumise põhjal võib järeldada, et korporatiivkasumid vähenesid, palgad püsisid samas aga stabiilsena.
Eesti keskmine palk on umbes 750 EUR, Rootsi ja Soome vastav keskmine on umbes 2 800 EUR. Nõnda siis on brutopalk Rootsis ja Soomes pea neli korda kõrgem kui Eestis. Selline vahe kuludes loob eelduse ühtlustumiseks, mis omakorda aitab Eestit praeguse majanduslanguse tingimustes. Praktikas tähendab see, et need eestlased, kes on sunnitud praeguselt töölt lahkuma, pakuvad siiski huvi mõnele teisele tööandjale, kuna nende palgakulu on suhteliselt madal.
Niisiis on tegu tsükliülese survega palkade suurenemiseks Eestis, toimides vastukaaluna praegusele eranõudluse langemisest johtuvale tsüklilisele majanduslangusele. Palkade tõustes kasvab lõppeks ka SKP.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Mõistagi on Eesti keskmise palga ja SKP ühtlustumine võrreldes Rootsi ja Soomega mingil perioodil aeglasem. Näitena võib tuua ehitustöölise palga, mis kasvab ja kahaneb üsna sõltumatult, kuna ehitussektoris on tsüklilisus väga kõrge. Põhisuundumus on siiski palkade ühtlustumise poole, mis omakorda kasvatab Eesti SKPd. Võib ju küll vaielda, kas lõpptulemusena saavutab Eesti palgatase 80% või 120% Rootsi ja Soome tasemest, on aga kindel, et see ei jää püsima praegusele 25-30% tasemele.
Rootsi ja Soome on mingis mõttes eelisseisus, sest neil on maavarasid, tugevaid üleilmselt tuntud kaubamärke jne. Ent Eestil on eeliseid (ja nende arv suureneb), millest mõnda ei osata veel taibatagi. Kindlasti jääb SKP erinevus Läänemere riikide vahel püsima ning ka siseriiklikult on regioonidevahelised erinevused suured, selge on aga see, et SKP ühtlustumisel Eesti ja Rootsi ning Soome vahel, on jaksu jätkamiseks. Ettevõtete tundlikkus kulude osas võib karmimatel aegadel isegi kasvada.
Eelneva tõttu võime loota, et Eesti tööjõuturg on jätkuvalt toekas ja et eraisikud suudavad võetud laene tagasi maksta. Ma arvan, et kõrvutatuna eraisikutega tuleb ettevõtlussektoris aga ette probleeme kasumlikkusega ja et näeme ka pankrotte. Mitmeidki investeeringuid ootab ees alles esimene tuleproov. SKP näitaja, mis avaldatakse järgmisena, sõltub kõigist kirjeldatud teguritest.

Seotud lood

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele