Tüsedad kurnavad keskkonda

Londoni hügieeni ja troopilise meditsiini kõrgkooli teadlane Phil Edwards arvutas koos kolleeg Phil Robertsiga välja erinevuse, kui palju kulub miljardi ülekaalulise ja miljardi kõhna inimese toitmiseks, kirjutas New Scientist.

Siin on kaks tegurit: inimene peab saama teatud hulga toitu, et üldse elus püsida, isegi siis, kui kehaline koormus täiesti puudub. Teine asi on see, kui palju energiat kulub igapäevastele toimetustele.

Teadlased võtsid normaalses kaalus inimese, kehamassiindeksiga 24,5 ja võrdlesid tema toidutarbimist tüsedaga, kelle kehamassiindeks on 29. Rasvumisest räägitakse siis, kui kehamassiindeks on üle 30.

Kehamassiindeksi arvutamiseks jagatakse inimese kaal kilogrammides tema pikkuse (meetrites) ruuduga. Näiteks 180 cm pikk ja 80 kilogrammi kaaluva inimese kehamassiindeksi puhul tuleb teha tehe 80:3,24=24,7.

Selgus, et kõhnad inimesed tarbisid toiduga päevas keskmiselt 2500 kalorit, seda oli 18 protsenti vähem kui paksude päevakeskmine: 2960 kalorit.

Kui vaadata eraldi aktiivsele tegevusele kulutatud energiahulka, siis kulutasid paksud lihtsalt elus püsimiseks 1680 kalorit. Kõhnadel kulus selleks 1550 kalorit.

„Suuremal inimesel kulub rohkem energiat, et verd kehas ringi ajada, suurt keha üleval pidada ja südant töös hoida,” ütles Edwards. Samuti nõuab rohkem energiat, et oma kogukat keha viia punktist A punkti B. Kui tüse kõndis päevas pool tundi ja töötas seitse tundi kontoris, siis kulus tal selleks 1280 kalorit, kõhnal sama tegevuse peale 950 kalorit.

Edwardsi sõnul näitavad need numbrid selgelt, et tüsedatel on lisaks sellele, et liigne kaal pole eriti tervislik, veel teisigi põhjuseid, miks kaalu langetamise peale mõelda. Suurbritannias on veerand täisealisest elanikkonnast ülekaalus, ennustuste järgi jõuab see näitaja aastaks 2010 juba 40 protsendini.

Edwardsi sõnul on tema arvutused liigse kehakaalu põhjustatud koormuse kohta veel üsna konservatiivsed. Näiteks pole arvesse võetud seda, kui palju kulub ülekaalulistele mõeldud lisatoidu kasvatamiseks, tootmiseks ja transpordiks energiat. See täiendavalt kulutatud energia aga koormab keskkonda.

Samuti ei arvesta arvutused seda, kui palju tarbivad tüsedad rohkem loomseid valke. Kilo liha tootmiseks läheb vaja 7 kilo loomatoitu.

Just äsja avaldas Stockholmi rahvusvaheline veeinstituut raporti selle kohta, kui palju vett läheb raisku seetõttu, et inimesed viskavad toitu prügisse. Raport järgi läheb USAs prügimäele umbes 30 protsenti toodetud toidukaupadest, äravisatu aastamaksumus on 48,3 miljardit dollarit. Teadlaste hinnangul on äravisatud toidu tootmiseks kuluva vee hulk nii suur, et sellega võiks aastas katta 500 miljoni inimese veevajaduse.