Soome ja Rootsi – saab nii euroga kui ilma

Soome ja Rootsi majandused on kasvanud enam-vähem samas tempos, inflatsioon on olnud ühtmoodi madal, intressid niisama soodsad ning tööturu arengud sarnased. Ühtmoodi hästi saab elada nii rahaliidu sees kui väljas, kirjutab Helsingi rootsikeelse päevalehe Hufvudstadsbladet majandustoimetaja Björn Sundell.

Aga rahaliit ise? Kas eksperimendi võib õnnestunuks lugeda?

Soome seisukohalt on vastus jah. Ühine intressipoliitika ja suhteliselt madalad intressid on Soomele kasuks tulnud. Mõnedele ekspordifirmadele on tugev euro küll probleemiks, kuid üldiselt on Soome majandus hakkama saanud. Pärast 1990nendate alguse valuutatormi Soomes annab euroala stabiilsus meelerahu. Lisaks on tugev euro pehmendanud nafta hinna tõusu, kirjutab Sundell.

Lisaks on euro aluseks olev stabiilsuspakt Soomele peale sundinud eesrindliku eelarvedistsipliini, mille tulemusel on Soome riigi finantsid Euroopa perspektiivis täna väga heas seisus.

Rahaliidu pahupoolel on aga suutmatus ära hoida ülekuumenemist näiteks Iirimaa majanduses ning järeleandmised eelarvedistsipliinis, kui suured riigid Saksamaa ja Prantsusmaa ühiselt kokku lepitud normide täitmisega jänni jäid.

„Rahaliit on fantastiline edulugu,“ kiidab Euroopa Komisjon tähtpäevaks üllitatud raportis. Distsipliini puudumine ning suutmatus suuri riike korrale kutsuda on samas märk poliitilisest läbikukkumisest, märgib Sundell.

Rahaliidul on siiani läinud üle ootuste hästi – euro on kerkinud dollari kõrvale maailma üheks tähtsaimaks valuutaks. Ent suured katsumused on ees – inflatsioon euroalal kiireneb ning Euroopa Keskpangal tuleb näidata, milleks võimelised ollakse.