Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Eesti Loto eraettevõtteks

    Suurte riigifirmade börsile viimise kärarikka debati varjus on jäänud tähelepanuta, et riigile kuulub teisigi ettevõtteid, mille riigiomanduses hoidmine on kahtlase väärtusega.
    Kui Eesti Energia, Tallinna Sadama või Lennujaama puhul saab rääkida riigi strateegilistest huvidest, julgeolekuküsimustest ja piiratud avalikust ressursist, siis ASi Eesti Loto kui riigiettevõtte puhul puuduvad need argumendid täielikult.
    Vaevalt oskab näppude vahel Indiana Jonesi või Bingo loto piletit hoidev tavakodanik aimata, et nende loteriimängude korraldaja Eesti Loto on 100protsendiliselt riigile kuuluv ettevõte. Selle tõsiasja mainimine ajab silmad suureks poliitikutelgi.
    Ometi on Eesti Lotost erastamisvanker märkamatult mööda veerenud.
    Liberaalid usuvad, et mida vähem riiklikke poliitikaid, liigseid regulatsioone ja vabaturumajandusse sekkumist, seda parem. Eesti liberaalne majandusmudel on juba tõestanud oma paremust konkureerivate mudelite ees. Lotoäri pole erand. Nii nagu Eesti riik ei tooda miniviinereid ja kalosse, ei peaks ta tegelema ka lotomängude korraldamisega. Loterii on puhas meelelahutus, mille korraldamisega saab erasektor suurepäraselt hakkama. Loomulikult peab hasartmängukorraldaja üle säilima sõltumatu järelevalve, kuid see ei eelda riigiomandit.
    Ilmselt on seni Eesti Lotot erastamisest säästnud kõrge kasumlikkus ja riigile stabiilselt laekuvad dividendid. Eesti Loto eelmise aasta müügikäive kasvas 45%, 410 miljoni kroonini, kasum oli 77 miljonit krooni.
    Lisaks sai riik mullu hasartmängumaksuna 46,8 miljonit krooni, mis läheb spordi, teaduse, tervishoiu ja kultuuri toetuseks. Need on suured summad, mis teevad õnnelikuks iga riigieelarve koostaja. Ometi ei saa kopsakas dividendi- ja maksutulu olla erastamisest loobumise ettekäändeks, isegi mitte säästukavasid arvestades.
    Seadus peab võimaldama vaba konkurentsi. Kehtiv riigiettevõtet soosiv seadus on võimaldanud Eesti Lotol kasvatada oma turuosa monopoolse tasemeni. Praegu riigikogu menetluses oleva hasartmänguseaduse kaasajastamise käigus on võimalik loteriimaastik liberaliseerida.
    Kindlasti tuleb turg avada ja võrdsed reeglid kehtestada enne ettevõtte müümist. Olukorras, kus Eesti valmistub osaliselt avama isegi elektriturgu, oleks jabur riikliku loteriimonopoli võimaldamine. Eesti Loto monopoolse turupositsiooni kinnistamine pole kasulik ettevõttele, riigile ega lotomängijale.
    Iseenesest on Eesti Loto hästi juhitud, lojaalse kliendibaasi ja väärtusliku oskusteabega ettevõte. Kodumaisel loteriiturul on Eesti Loto turuosa üle 80%, kusjuures arvloterii osas on saavutatud pea 100protsendiline turuosa. Turul ei tohiks sellise ettevõtte müümine keeruline olla, sest ka kasvupotentsiaali on rohkelt.
    2007. aasta EMORi uuringu põhjal on 15-74aastaste hulgas loteriimängijaid 46%, mis tähendab ligi poolt miljonit potentsiaalset klienti. Veerand elanikkonnast mängib loteriid vähemalt kord kuus. Suurim potentsiaal peitub venekeelse sihtrühma meelitamises loterii juurde.
    Tegelema peab ka Eesti Loto usaldusväärse, uuendusliku ja atraktiivse imago loomisega. Ettevõtte eesmärk peab olema alternatiivi pakkumine kasiinole loterii kui "pehme hasartmänguvormi" näol. Kõige sellega saab erasektor kindlasti paremini hakkama.
    Koalitsioonilepe lubab müüa riigi ülesannete täitmiseks mittevajaliku vara. Eesti Loto on üks selline. Küsimus pole mitte selles, kas müüa, vaid millal müüa.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Nõustajad: tehinguturg kukkus, aga vaba raha otsib sihte – ka Eestis
Pärast rekordilist aastat tehingumaastikul on tehingute maht tänavu langenud ning turul valitseva ebakindluse tõttu võib oodata eelneva aastaga võrreldes mõnevõrra madalama aktiivsuse jätkumist, kuid PwC tehingute nõustamise eksperdid Raul Ruubel ja Sass Karemäe soovitavad vaadata karuturust kaugemale ja keskenduda pikale perspektiivile.
Pärast rekordilist aastat tehingumaastikul on tehingute maht tänavu langenud ning turul valitseva ebakindluse tõttu võib oodata eelneva aastaga võrreldes mõnevõrra madalama aktiivsuse jätkumist, kuid PwC tehingute nõustamise eksperdid Raul Ruubel ja Sass Karemäe soovitavad vaadata karuturust kaugemale ja keskenduda pikale perspektiivile.
Jaemüüjad hoidsid USA aktsiaturge vee peal
Standard & Poor’s 500 ja Nasdaqi indeksid lõpetasid teisipäeva langusega, Dow Jonesi indeks näitas aga tõusu. Aktsiaid hoidsid suuresti vee peal jaemüüjad ja tarbekaupade tootjad, kellele pakkusid tuge häid tulemusi näidanud Walmart ja Home Depot, vahendab Reuters.
Standard & Poor’s 500 ja Nasdaqi indeksid lõpetasid teisipäeva langusega, Dow Jonesi indeks näitas aga tõusu. Aktsiaid hoidsid suuresti vee peal jaemüüjad ja tarbekaupade tootjad, kellele pakkusid tuge häid tulemusi näidanud Walmart ja Home Depot, vahendab Reuters.
Reaalajas börsiinfo
Kui juhid, siis tee seda hästi
Juhi töö on raske. Loomulikult mitte füüsiliselt, vaid vaimselt ja eelkõige emotsionaalselt. Vastutus ja pinge on suur. Uuringud näitavad, et 50-70% sellest, kuidas töötajad tajuvad organisatsioonis valitsevat õhkkonda, sõltub ühe inimese-liidri-tegevusest.
Juhi töö on raske. Loomulikult mitte füüsiliselt, vaid vaimselt ja eelkõige emotsionaalselt. Vastutus ja pinge on suur. Uuringud näitavad, et 50-70% sellest, kuidas töötajad tajuvad organisatsioonis valitsevat õhkkonda, sõltub ühe inimese-liidri-tegevusest.
Riik valmistub mereparkide lubade oksjoniks
Eestis meretuuleparke tahetakse ehitada hulgim ning nii mõnegi taotluse põhjal võib öelda, et sageli ka ühte ja samasse kohta, mistõttu kavatseb valitsus luua korra, kuidas konkureerivad hoonestusloa taotlused enampakkumisele panna.
Eestis meretuuleparke tahetakse ehitada hulgim ning nii mõnegi taotluse põhjal võib öelda, et sageli ka ühte ja samasse kohta, mistõttu kavatseb valitsus luua korra, kuidas konkureerivad hoonestusloa taotlused enampakkumisele panna.
Töötuid on Eestis rohkem, kui statistika näitab
Töötukassa andmetest tuli välja, et praegu on töötuid registreeritud rohkem, kui statistikaameti teise kvartali statistika näitab. Üks põhjus võib olla see, et Ukrainast pärit põgenike töötuna arvele võtmine statistikaameti andmetes ei kajastu.
Töötukassa andmetest tuli välja, et praegu on töötuid registreeritud rohkem, kui statistikaameti teise kvartali statistika näitab. Üks põhjus võib olla see, et Ukrainast pärit põgenike töötuna arvele võtmine statistikaameti andmetes ei kajastu.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.