Kahepeale sõlmitud kogumispensionil tugev pluss

Rahandusministeeriumi kindlustuse talituse peaspetsialisti Kertu Fedotovi sõnul ei ole kindlustuspensioni lepingut täies ulatuses võimalik päritavaks muuta. „See ei ole teise samba pensionilepingute eripära, vaid üldine põhimõte, kuidas kindlustus toimib,“ selgitas Fedotov. Ta rääkis kahest võimalusest, millega ei lähe kogutud pension kaduma.

Esiteks on võimalik sõlmida garantiiperioodiga kindlustuspensioni leping. Garantiiperiood on periood, mille jooksul on kindlustusandjal pensionimaksete tegemise kohustus ka juhul, kui kindlustusvõtja selle aja sees sureb. Garantiiperioodi pikkuse osas lepivad kokku osakuomanik (kindlustusvõtja) ja kindlustusandja. Kindlustusvõtja surma korral jätkatakse pensionimakseid kuni garantiiperioodi lõpuni soodustatud isikule (soodustatud isiku(d) määrab kindlustusvõtja, ainus piirang on, et soodustatud isikuks ei või olla juriidiline isik) ning tehakse neid kuni garantiiperioodi lõpuni. Näiteks, kui kindlustuspensioni lepingu pensionimakse on 1000 krooni kuus ja kindlustusvõtja sureb kolm aastat enne garantiiperioodi lõppu, makstakse soodustatud isikule kokku 1000x12x3 = 36 000 krooni.

Lisaks garantiiperioodile on Fedotovi sõnul osakuomanikul võimalik tuua sisse pärandamisele analoogne element, sõlmides ühise kindlustuspensioni lepingu. Ühine kindlustuspensioni leping erineb tavapärasest kindlustuspensioni lepingust selle poolest, et antud lepingus on osapooli rohkem. Nii pakub ühine kindlustuspensioni leping näiteks abikaasadele võimalust ühise lepingu sõlmimiseks, mille alusel on garanteeritud pensionimaksed nende mõlema elu lõpuni, st ühe abikaasa surma korral jätkuvad pensionimaksed teise elu lõpuni. Ühise kindlustuspensioni lepingu võib kogumispensionile minemise õigust omav isik sõlmida koos teise kogumispensionile minemise õigust omava isikuga (sellisel juhul on leping kahe kindlustusvõtjaga), aga ka isikuga, kes ei ole osakuomanik ega vanaduspensioniealine (sellisel juhul on kindlustusvõtjaid üks ja lepingusse kaasatu on kindlustatud isik).

Eelnõu kohaselt on kogumispensionile minemine vabatahtlik. Kui osakuomanik otsustab kogumispensionile mitte minna, siis on talle kuuluvad osakud pärandatavad. Justiitsministeeriumi kooskõlastamisele saadetud eelnõu järgi oleks üldreegli kohaselt süsteemiga liitunud pärijal õigus päritud osakud kanda oma pensionikontole ning siis vanaduspensioniikka jõudes neid pensionina kasutada. Käesolevaks hetkeks ei ole rahandusministeeriumi kommunikatsioonijuhi Piret Seemani sõnul päritud vara (st osakute) kasutamise küsimused veel lõplikku lahendust saanud, kuid tõenäoline on, et neid sätteid võrreldes eelnõuga muudetakse. "Nagu rahandusminister on ka öelnud, siis vabatahtlikult liitunud osakuomanike õigusi osakute pärimise osas võrreldes kehtiva seadusega põhimõtteliselt ei muudeta," kinnitas ta.