„Minu meelest on kahjuks väga raske praegu tunnetada, kui aktiivselt need uuenduslikud protsessid ettevõtetes toimuvad, aga kaudselt on ikkagi tore märkida, et tööpuudus ei ole oluliselt kasvanud, ettevõtete pankrotistumine on kontrolli all. Seetõttu ma ütleksin, et kindlam oleksin ma 2009. aasta kasvunäitajates, aga kuna majandus eelmisel aastal oli langeva trendiga, siis optimistina ütleksin, et teisel poolaastal tulevad juba plusskasvud,“ oli Kuum lootusrikas.
Seda, kas kiirele langusele ka kiire tõus järgneb, ei saanud Kuum kuigi veendunult väita. „Ühelt poolt ta võib nii olla, et kõik protsessid toimuvad väga kiiresti, kohandumine toimub väga kiiresti, aga ma arvan, et see tingimata nii olema ei pea,“ lausus ta.
Samas tunnistas ta, et mingi loogika selles mõttekäigus aga siiski on. „Kui miski toimub kiirelt, nt kinnisvarasektoris langevad hinnad, kui protsess ei hakka venima ja ettevõtted teevad muudatusi kiirelt, siis muidugi kiired muudatused tekitavad kiire tagasimineku käibes ja võivad sellega tuua ka kiire tõusu,“ rääkis ta. Ometi on Eesti väga väike, mistõttu mõjutavad riiki tugevalt välised faktorid ja kiiret tõusu ei pruugi tulla.
„Mul on nii kurb, et meil langesid kaks rumalat asja kokku, et langesime kinnisvarast ülekuumenenud majandusest madalseisu just olukorras, kus maailmamajanduses toimusid ka just need samas protsessid. Kõige hullem on muidugi, et langusfaasis toimus inflatsioon, mis takistab praegu me elu arengut,“ lisas majandusteadlane.