Lauri Vitsuti Majanduskaitse Büroo võlgneb
üle 300 000 krooni makse. Sellises suurusjärgus on firma maksuvõlg püsinud juba
11 aastat. Miks peakski saamatule riigile usinalt makse maksma, leiab mees
ise.
"Kui sa küsid, miks Majanduskaitse Büroo riigimakse korralikult ei maksa, siis vastus on, et viimased aastad oleme neid küll väga loiult maksnud. Ma ei näe põhjust, miks peaksime valitseva poliitilise võimu saamatuse ning valed päeva- ja majanduspoliitilised otsused oma taskust kinni maksma," kommenteeris Vitsut maksuvõlga.
"Muidugi saab täna meilt riigimaksud seaduse ja sanktsiooni ähvardusel kätte, aga minu südametunnistus küll ei piina, et me praegu ühiskonna kulude solidaarsest kandmisest aktiivselt osa ei võta," ütles ta.
Vitsut märkis, et kui ta rääkis Äripäevale järjest halvenevast majandusolukorrast aasta tagasi, peeti teda utopistiks. "Tänase poliitilise võimu tegevus on ajanud riigi pankroti äärele - tulud ei kata kulusid. Las valitsus võtab nüüd poliitilise vastutuse. Need kes on majandusotsuseid teinud, on meilt võtnud meie leiva - võlglastelt ei ole enam midagi võtta," lisas Vitsut täna.
Artikkel jätkub pärast reklaami
"Pigem liituksin riigis ringiliikuva ettepanekuga, et iga firma peab oma palgale võtma kindla arvu riigi funktsioneerimise seisukohalt vajalikke töötajaid. Meie näiteks arvutasime välja, et saame palgale võtta 1,5 politseinikku, 0,5 arsti ja 0,75 pensionäri. Tanke ja soomukeid me ei osta, kuna nende mootorivõimsus ületab 140 kW ja kuuldavasti nendega ringisõitmine maksustatakse. Edaspidi kohustume haiglasse ilmuma kipsikott näpus ja tabletid taskus," ütles Vitsut.
Majanduskaitse Büroo juhatuse liige Lauri Vitsut kuulub Rahvaliitu ja kandideeris viimastel valimistel ka riigikokku. Ajakirjandusele on ta rääkinud, et unistab justiitsministri kohast.
Majanduskaitse Büroo 311 471 kroonisest maksuvõlast moodustab suurima summa sotsiaalmaks, mida firma võlgneb 172 719 krooni.
Majanduskaitse Büroo deklareeris möödunud aasta ärituluks 4,7 miljonit ja puhaskasumiks 0,25 miljonit krooni. Aasta varem olid samad näitajad 4 miljonit ning 0,1 miljonit krooni. Majandusaasta aruande andmetel kasvas möödunud aastal teenuste müük 19%.