Ettevõtjad silmitsi kalli laenurahaga

24. september 2008, 07:33

"Intresse tõstetakse vähemalt iga kolme kuu
tagant. Oleme neljakäpukil ja võib öelda, et põhieesmärk on ellu jääda," sõnas
ukse- ja aknatootja ASi Felistra juht Kalju Veski, kes võttis firmale kopsaka
laenu kukile vahetult intressiralli eel.

Viimase aja tormid maailma finantsturul löövad valusa hoobiga kõiki äri- ja eralaenajaid, kuna Euribor näitab rekordilisi tasemeid ning pangad tõstavad veel omakorda marginaale.

"Näen selget suunda intressimäärade tõusule. Kuna rahaturg on äärmiselt volatiilne, siis on raske öelda, millisel hinnatasemel toimub stabiliseerumine. Olen seisukohal, et praegused pankade riskimarginaalid on liialt madalad, arvestades Eesti majanduskeskkonna tõusnud riskantsust," teatas SEB Eesti juht Ahti Asmann.

"Marginaal kasvab, kuna raha kättesaadavus rahvusvahelisel turul on halvenenud kõigi pankade jaoks," sekundeeris Asmannile ka Eesti pangandusturu liidri Swedbanki Eesti juht Priit Perens.

"Valitsuse seisukoht näib olevat: kõrbege ja alustage siis uuesti nullist!" nentis akna- ja uksetootja Felistra juht Kalju Veski. Tema sõnul oleks tulnud kas või riiklikult luua mingisugune mõistlik regulatsioon massilise lõhkilaenamise vältimiseks. Felistras tehti uue tootmishoone jaoks 22 miljoni krooni laenamise otsus kevadel, kui kehtis madalam intress, ning kui võimalik, võtaks firmajuht tehingu enda sõnul praegu tagasi.

Alkoholitootja ASi Liviko juht Janek Kalvi nentis, et eksisteerib võimalus, et nende vähemalt sadadesse miljonitesse kroonidesse ulatuv suurinvesteering uude tootmishoonesse võibki mõnevõrra venida, kuna praegusel segasel ajal ei kiputa suurt laenukoormust liiga kiirelt võtma. "Laenuraha on praegu turult raskem hankida ja see on läinud kallimaks, mis sunnib iga projekti tasuvuse osas senisest oluliselt nõudlikum olema," nentis Kalvi.

"Laenuraha kallinemisel on ka kindlasti oma roll meie plaanides. Tulevikku prognoosides oleme sunnitud rahavooge senisest põhjalikumalt analüüsima," rääkis Kalvi ja toonitas, et investeeringutega ei tohi lämmatada äri ennast.

Raudbetoontooteid valmistava ASi Lasbet juht Agu Möldre soovitab intresside asemel muret tunda ikka laenu põhiosa tagasimaksmise pärast. "Kui võetakse miljon laenu, siis ei pea muretsema, kuidas tagasi maksta 100 000 intresse, vaid ikka 1,1 miljonit krooni. Kes seda ei tea, pole küll targem kui 5b," naljatas mees.

"Intresside tõus on murettekitav, aga me ju ei võta kolme kvartali kaupa laene," lisas Möldre. Pikemas perspektiivis usub firmajuht, et intressid hakkavad taas langema.

Vastloodud kinnisvarainvesteeringute firma EfTEN Capital juht Viljar Arakas nägi laenude kallinemises kinnisvarasektorile topelthoopi. "Ühest küljest lükkavad kodu ostjad Euribori uute hüpete valguses otsuseid edasi, teisalt kallineb intress ka ettevõtte võetud laenule," nentis Arakas. Ennast on firmajuht osanud intressimuredest säästa fikseerides kõik ärilaenud.

"Absoluutselt kõik võiksid oma laenuintressid fikseerida. Minimaalselt aastaks, aga pigem paariks aastaks," soovitas Arakas.

Hiljuti toiduainetööstuse suurima investeeringu teinud Rakvere Lihakombinaadi juht Anne Mere hingas eile kergendatult - 130miljoniline viineriliin finantseeriti oma rahast. "Laenuraha kallinemine ja kättesaadavuse raskenemine nõuab aga ettevõtjatelt hästi läbimõeldud äriplaane. Õhulosside aeg on möödas," võttis Mere olukorra kokku.

Kommentaarid

Kairi Rebane, kodulaenu võtja ja väikeettevõtte VITA Group OÜ juht
Arvestades, et eestlased on end suhteliselt lõhki laenanud, puudutab intresside tõus paljusid väga teravalt.

Minul endal näiteks on võrreldes aastatagusega igakuine tagasimaksete summa tõusnud üle 9%. See on ikkagi väga suur kasv, eriti kui inimesed laenu võttes ei ole osanud sellega arvestada ning majanduse tõusul ei tundugi see probleem olevat.

Praeguseks on intressitõusu asemel suurem probleem isegi pigem see, kuidas üldse laenu tagasi maksta, kui koondamised ja palgata puhkused perekonna planeeritud sissetulekud röövivad.

Janno Luurmees, Eesti Panga finantsturgude osakonna juhataja
Euribori lähiaja areng sõltub eelkõige globaalse finantskriisi arengust.

Euribori tase on viimastel nädalatel tõusnud suhteliselt tagasihoidlikult (u 0,1%), aga märkimisväärsem on olnud valitsuse võlakirjade intressimäärade ja Euribori vahe kasv (0,3-0,4%). See näitab investorite kasvanud nõudlust võimalikult madala riskiga investeeringute järele.

Kolmekuise Euribori futuuride põhjal ootavad turud järgmise aasta juuniks Euribori tasemeks 4,7%, praegusest 0,35 protsendipunkti võrra madalamal.

Intressimarginaali keskmine tase Eestis ei ole seni oluliselt muutunud, kuid uute laenude väljastamisel marginaalide osatähtsus ilmselt suureneb.

Kui tekib raskusi laenude tagasimaksetega, siis soovitame pöörduda panga poole, et ühiselt leida lahendus kohustuste täitmiseks.
vaata ka

Äripäev https://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
29. September 2008, 09:33
Otsi:

Ava täpsem otsing