Artikkel
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Eesti nagu kodumajapidamine

    Makromajandusteoo-ria väidab, et riik ei suuda majanduslikust kitsikusest pelgalt omal jõul välja rabelda. Eraisikute suurem säästmine mõjub nõudlusele kahjulikult ja suurendab töötust. Majandusaktiivsuse tõstmiseks tuleks kulutamist ja investeerimist pigem soodustada.
    Näiteks rahapakkumise suurendamine usutakse olevat tõhus vahend nõudlust suurendada ja aeglast majandust elustada. Teisalt võib raskustesse sattunud perekond, majapidamine, kus kulutused ja sissetulekud pole tasakaalus, olukorra parandamiseks kärpida tarbimist, mille tulemusena sissetulekute ja kulutuste omavaheline jääk paraneb.
    Majapidamise jaoks on rahal reaalne väärtus. Riigile tähendab raha paberitükki, millel on nominaalne väärtus. Majandusotsuseid võivad riik ja majapidamine langetada seega erinevail kaalutlusil. Majanduslikult raskel ajal tavatseb majapidamine kärpida kulutamist ja investeerimist, riik aga toimib makromajanduslikel põhjustel vastupidiselt.
    Eesti sarnaneb paljuski pigem majapidamise kui makromajandusega. Esiteks on Eesti minetanud rahapoliitika. Teiseks ei riski Eesti riigieelarve tasakaaluga, suunamaks majandust kas siis kitsenduse või laienemise poole.
    Seaduslikult valitud poliitikud muidugi otsustavad suveräänselt riigieelarve eraldiste üle, ent nad klammerduvad ustavalt tasakaalus eelarve külge.
    Loetletu põhjal toimib Eesti kui riik pigem kohaliku omavalitsusena Euroopas.
    Tegur, miks Eesti puhul on majapidamise võrdluse kasutamine kõige õigustatum, on ekspordi ja impordi suur osakaal riigi SKPs.
    2007. aastal andis kaupade eksport enam kui poole ja kaupade import rohkem kui kaks kolmandikku SKPst. Teenuste ekspordi-impordi osa oli samuti väga kõrge. Ka majapidamises on väline rahavoog peamine. See, mida siin tarbitakse, ei ole siin toodetud; seda, mis siin toodetakse, ei tarbita siin.
    Kui vaadelda Eestit majapidamisena, tuleb arvestada oluliste majandusse puutuvate järeldustega. Näiteks pole meil tarbimise kukkumise korral tarvis karta nii tugevat majanduslangust kui teistes riikides, ja seda seetõttu, et Eesti tarbimise vähenemine mõjutab üsna olulisel määral pigem teisi riike.
    Kui eestlane peaks näiteks vähendama autode ostmist poole võrra, siis mõjutab see Eesti majandust tühisel määral.
    Samasugune tarbijakäitumine aga Rootsis või Saksamaal vallandaks terves autotööstuses allakäigu, põhjustades töötust ja nõudluse langemist ka teistes majandusharudes. Eesti jaoks oleks tarbimise langemise mõju umbes sama, mis majapidamisele - see tugevdab otsekohe finantsseisu.
    Halb on see, et Eestis on poliitikutel kirjeldatu tõttu raskem majandust stimuleerida, kuna igasugune stimuleerimine läheb impordi kaudu kohalikust majandusest välja. Samamoodi on majapidamisel finantside parandamiseks mõttetu kasutada laenamise-kulutamise skeemi.
    Oluline on, et Eesti on suurelt jaolt Euroopa Liidu sisene isereguleeriv majandusüksus. Toodete, kaupade, tööjõu ning kapitali nõudlus ja pakkumine pannakse põhiliselt paika väljaspool Eestit.
    Eesti poliitikud saavad luua eeskirju ja määrusi, mis on pikemas perspektiivis riigile kasulikud, aga lühiajalise kogunõudluse ja -pakkumise mõjutamiseks ei saa nad ette võtta midagi olulist.
    Seetõttu tuleb järeldada, et Eesti SKP üles-alla kõikumisel on kohalike poliitiliste otsustega väga vähe pistmist.
  • Hetkel kuum
Enn Listra: vanasse jõkke astuda ei saa. Ega tohi
Oleme jõudnud hetke, kus kunagine häda ja viletsus on meelest läinud ning näeme üha enam kiusatust sekkuda vabasse avatud turgu, kirjutab TalTechi majandusteaduskonna dekaan Enn Listra Äripäeva essees.
Oleme jõudnud hetke, kus kunagine häda ja viletsus on meelest läinud ning näeme üha enam kiusatust sekkuda vabasse avatud turgu, kirjutab TalTechi majandusteaduskonna dekaan Enn Listra Äripäeva essees.
Hotellid: turistid tulevad vaikselt tagasi, aga piisavalt palju raha ei saa neilt veel küsida
Turistid tulevad vaikselt Eestisse tagasi ja hotellide käive on taastunud kriisieelsele tasemele, kuid hotellide juhid tõdevad, et nad pole saanud hindu tõsta piisavalt, et see kataks aina suurenevaid kulusid. Tulevast suvest sõltub palju, sest rahapuhvrid on hotellidel koroonakriisis kokku kuivanud.
Turistid tulevad vaikselt Eestisse tagasi ja hotellide käive on taastunud kriisieelsele tasemele, kuid hotellide juhid tõdevad, et nad pole saanud hindu tõsta piisavalt, et see kataks aina suurenevaid kulusid. Tulevast suvest sõltub palju, sest rahapuhvrid on hotellidel koroonakriisis kokku kuivanud.
Soovitused Rootsist: kuus tehnoloogiafirma aktsiat, mis pärast krahhi üles korjata
Tehnoloogiafirmade aktsiad kannatasid ära raske aasta ja on nüüd hakanud uuesti tuult tiibadesse võtma. Praegu pole veel hilja mõni aktsia osta ja kõrge lend kaasa teha.
Tehnoloogiafirmade aktsiad kannatasid ära raske aasta ja on nüüd hakanud uuesti tuult tiibadesse võtma. Praegu pole veel hilja mõni aktsia osta ja kõrge lend kaasa teha.
Reaalajas börsiinfo
Lillemüüja laseb pikalt tegutsenud äri pankrotti: pole enam mõtet
Varem Viru lilleturul kioskit pidanud lillede jaemüügiga tegelev Kaeralill koondas töötajad ja läheb pankrotti.
Varem Viru lilleturul kioskit pidanud lillede jaemüügiga tegelev Kaeralill koondas töötajad ja läheb pankrotti.
Madis Müller: juht saavutab tulemusi läbi teiste inimeste "Juhi juttude" intervjuu!
Eesti Panga presidendi Madis Mülleri tippjuhiks saamise tee on olnud ebatraditsiooniline. Enne asepresidendiks saamist polnud ta varem olnud ühegi inimese administratiivne juht ega ülemus.
Eesti Panga presidendi Madis Mülleri tippjuhiks saamise tee on olnud ebatraditsiooniline. Enne asepresidendiks saamist polnud ta varem olnud ühegi inimese administratiivne juht ega ülemus.
“Äripäev eetris”: Scholz tegi end tankidega veiderdamisega lolliks
Pikk venitamine ukrainlastele tankide lubamisel on teinud lolliks eelkõige Saksa liidukantsleri Olaf Scholzi enese, kuid sakslaste suhtes on tekkinud skepsis, kas nende peale saab üldse loota, leidsid ajakirjanikud saates “Äripäev eetris”.
Pikk venitamine ukrainlastele tankide lubamisel on teinud lolliks eelkõige Saksa liidukantsleri Olaf Scholzi enese, kuid sakslaste suhtes on tekkinud skepsis, kas nende peale saab üldse loota, leidsid ajakirjanikud saates “Äripäev eetris”.
Raske aasta laenu-ühistutele: hoiused vähenesid 13%
Möödunud aastal suure pankrotiskandaali läbi elanud hoiu-laenuühistutel pole ette näidata kaotustele võrdväärset kasvu: kukkunud on nii laenuportfell kui ka hoiused.
Möödunud aastal suure pankrotiskandaali läbi elanud hoiu-laenuühistutel pole ette näidata kaotustele võrdväärset kasvu: kukkunud on nii laenuportfell kui ka hoiused.

Olulisemad uudised

Tähelepanu Lätis liigeldes: naaberriik paneb püsti keskmise kiiruse kaamerad
Läti paneb parasjagu püsti esimesi keskmise kiiruse kaameraid, mis hakkavad trahve tegema märtsis, kirjutas Läti rahvusringhääling.
Läti paneb parasjagu püsti esimesi keskmise kiiruse kaameraid, mis hakkavad trahve tegema märtsis, kirjutas Läti rahvusringhääling.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.