• OMX Baltic−0,81%299,94
  • OMX Riga−0,77%880,03
  • OMX Tallinn−0,35%2 056,17
  • OMX Vilnius0,12%1 193,99
  • S&P 500−0,03%5 980,87
  • DOW 30−0,1%42 171,66
  • Nasdaq 0,13%19 546,27
  • FTSE 100−0,39%8 808,58
  • Nikkei 225−1,02%38 488,34
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,87
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%89,89
  • OMX Baltic−0,81%299,94
  • OMX Riga−0,77%880,03
  • OMX Tallinn−0,35%2 056,17
  • OMX Vilnius0,12%1 193,99
  • S&P 500−0,03%5 980,87
  • DOW 30−0,1%42 171,66
  • Nasdaq 0,13%19 546,27
  • FTSE 100−0,39%8 808,58
  • Nikkei 225−1,02%38 488,34
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,87
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%89,89
  • 16.10.08, 01:00
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Täpselt ajastatud euroabi

Praegusest paremat aega suuremahulise rahasüsti saamiseks Euroopa Liidult poleks Eesti osanud tahta. Kui ülekuumenenud majandusse süstitakse lisaraha, tõusevad hinnad ja palgad, aga tegelik tootmismaht ei muutu. Kui rahasüsti saab loid majandus, millel on vabu vahendeid, siis tootmismaht kasvab.
Pärast II maailmasõja lõppu Marshalli plaani kaudu USA poolt Euroopale antud abi polnud efektiivne mitte selle suure mahu tõttu, vaid seepärast, et ajastus oli õige.
Riiklike, eriti aga ELi vahendite kasutamiseks on praegu parim aeg. Materiaalsete ressursside, loodud töökohtade ja muu seisukohalt suudab Eesti saada olevaist vahendeist võtta maksimumi. Uus rahasüst toob kaasa mahtude reaalse kasvu, mitte kõrgemad hinnad. Tõsi on, et töötuse tase on veel madal, aga järgmiseks aastaks see olukord halveneb. Enamike tööstusressursside hinnad on juba langenud.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Vaid 18 kuud tagasi, mil majandus oli veel üle kuumenenud, oli olukord vastupidine. Isegi ehitusfirmad kutsusid üles piirangutele. 2007. aasta ühes kvartaliaruandes kirjutas Merko Ehitus, et nõudluse reguleerimisel on avaliku sektori kanda oluline roll ning kuigi riik ja omavalitsused on kuulutanud välja rea konkursse infrastruktuuride rajamiseks, kuid need ei arvesta ressursside olemasolu ja planeeritud mahud ületavad sektori ehitusvalmiduse. See selgitab, kui oluline on ehitussektorile avaliku sektori finantseerimise õige ajastus ning kui raske on planeerida pikaajalisi projekte.
Aastail 2007-2013 eraldatakse Eestile 53 miljardit krooni (inimressurssidele 6 mln, elukeskkonnale 25 mln, majandusarengule 22 mln). Eesti riik lisab omalt poolt 11 miljardit. Euroopa praegust majandusolukorda arvestades tuleks rahastamist kasutada võimalikult kohe. Nii nagu praegune majandusseis on heitlik, võib ka eeldada, et aastaiks 2012-2013 pole Euroopa majandus üksnes kuumenenum, vaid ka raha on inflatsiooni tõttu odavam.
Ma ei ole suurte üle-euroopaliste toetusprogrammide suur toetaja. Arvan, et need põhjustavad tihti ressursside alaoptimeerimist ja halba investeerimist. Ent need on osa tegelikkusest, vähemasti järgnevail aastail. Ja mida halvem on majanduse üldpilt, seda paremini niisugune rahastamine toimib. Eeldades, et aastail 2012-2013 on Eesti majanduskasv vilgas, tekib juurde töökohti ja ressurssidele on konkurents, oleks parem, kui selline suuremahuline avaliku sektori poolne rahastamine kuuluks minevikku. Niisiis - mida varem ELi vahendeid kasutame, seda parem.

Seotud lood

Äriplaan 2026

Äriplaan 2026

Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.

Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!

Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.

  • Toimumisaeg:
    17.09.2025
  • Alguseni:
    2 k 28 p 15 t
  • Toimumiskoht:
    Tallinn

Hetkel kuum

Podcastid

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele