• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Coca-Cola minek paistab kaugele

    Coca-Cola Plaza paistab jäävat ainsaks paigaks Eestimaal, mille nimesse jääb alles tuntud kaubamärgi nimi - maailma suurim karastusjookide valmistaja Coca-Cola Eesti ettevõte teatas eile, et parim paik uuele tehasele on Läti.
    Firma veel hommepäev kolima ei hakka, see on lähiaastate kavas, ent uudis on siiski meie jaoks ebameeldiv - tuntud kaubamärkide jaoks on Eesti kaotamas oma uudsust ning järjest selgemini näevad nood Baltimaade keskmena Lätit. Ka vaatamata sellele, et Läti seis on praeguses majanduskriisis nutusem kui Eestil.
    Võib arvata, et strateegiline suund anti siinsele firmale kätte Kreeka emafirmast. Mujalt maailmast vaadatakse kolme Balti riiki rohkem ühe piirkonnana ning selle keskusena nähakse pigem Riiat kui Vilniust või Tallinna. Nägemuse ilmestamiseks kõlbab ehk ühe ameerika ajakirjaniku ütlus: "Eesti asub Läti kesklinnast kiviviske kaugusel."
    Coca-Cola plaan on seega üpriski loogiline, pealegi tuleb investeering praeguses majanduse madalseisus odavamalt kätte. Koondub ju ka Lätti muudki kui ettevõtteid, nii on airBalticu eestvedamisel samuti Baltimaade liidrirolli üle võtnud Riia lennujaam Tallinna ees. Sealt läheb rohkem otselende, seda atraktiivsem on Riia seega ka ärimeestele.
    Seni on kohvreid pakkima hakanud väiksemad firmad. Näiteks ravimitootja Grindeks (endine farmaatsiatehas) lõpetab samuti siin tootmise ja rajab uut Valgevenesse, arendades siinsel kinnistul parema meelega kinnisvara.
    Külmhoone teeb juba hulk aega jäätist Lätis ja veab magusat maiust sealt siia. Siit jääb ehk väga vähe aega selle hetkeni, mil Saku Õlletehas teatab, et hakkab tootma Saku Originaali hoopis näiteks Peterburis. Meid Coca-Cola otsus veel jalust maha ei löö, kuid ega naabritele ei tahaks küll ühtki töökohta kaotada. Coca-Colast kaob 250 inimese töökoht, 50 miljonit palgaraha koos maksudega.
    Ettevõtte otsus Riia kasuks jätab kripeldama mõtte, et Eesti riik on jälle midagi olulist tegemata jätnud, ettevõtete maksustamisel ongi Eesti konkurentsist teiste riikidega pudenemas.
    Maailmategija Coca-Cola otsus paistab kaugele ja võib mõjutada teisigi ettevõtteid ringi vaatama oma investeeringuplaane - nii neid, kes juba siin, kui ka neid, kes oma rahale kasvamiskohta alles otsivad.
    Praegu paistab, et riik mängib lisaks Euroopa Liidu miljarditele maha kõik muud potentsiaalsed välisvahendid, sest eelarve hirmutav defitsiit on võtnud valitsuselt mõtlemisvõime, kuidas hoida Eestit välisrahale atraktiivsena. Kuni seda ei tehta, võivad ju poliitikud unistada Tallinnast kui Euroopa finantspealinnast, aga kui firmad lahkuvad, pole ka pankadel siin suurt midagi teha.
    Autor: ÄP
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Tõnu Mertsina: USAs hakkavad intressimäärad tõusma, euroala passib
Praeguse prognoosi järgi Euroopa Keskpank eesoleva kahe aasta jooksul intressimäärasid ei muuda, küll aga lõpetatakse selle aasta märtsis pandeemia mõjude leevendamiseks mõeldud täiendavad suuremahulised varaostud, kirjutab Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina.
Praeguse prognoosi järgi Euroopa Keskpank eesoleva kahe aasta jooksul intressimäärasid ei muuda, küll aga lõpetatakse selle aasta märtsis pandeemia mõjude leevendamiseks mõeldud täiendavad suuremahulised varaostud, kirjutab Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina.
Investeerimistees – mis bürokraatia see veel on?
Minu lõppenud konverentsil oli karune maik juures ning aasta investor ja finantsökonoomika doktor Kristjan Liivamägi soovitas selles situatsioonis investoritel lähinädalatel oma portfell ja investeerimisteesid kriitilise pilguga üle vaadata.
Minu lõppenud konverentsil oli karune maik juures ning aasta investor ja finantsökonoomika doktor Kristjan Liivamägi soovitas selles situatsioonis investoritel lähinädalatel oma portfell ja investeerimisteesid kriitilise pilguga üle vaadata.
Toomas Taube: taasiseseisvunud Eestis sai tööõigus ühena esimestest uue seaduse
Vaid kolm päeva pärast Eesti Vabariigi põhiseaduse vastu võtmist rahvahääletusel juunis 1992 jõustus töölepingu seadus. Mitu olulist seadust, nagu näiteks asjaõigusseadus, tsiviilseadustiku üldosa seadus ja võlaõigusseadus, hakkasid kehtima oluliselt hiljem, kirjutab erilehes Juubel advokaadibüroo Walless partner ja vandeadvokaat Toomas Taube.
Vaid kolm päeva pärast Eesti Vabariigi põhiseaduse vastu võtmist rahvahääletusel juunis 1992 jõustus töölepingu seadus. Mitu olulist seadust, nagu näiteks asjaõigusseadus, tsiviilseadustiku üldosa seadus ja võlaõigusseadus, hakkasid kehtima oluliselt hiljem, kirjutab erilehes Juubel advokaadibüroo Walless partner ja vandeadvokaat Toomas Taube.
Saksa energiahiid tahab Eesti vetesse rajada hiiglaslikku meretuuleparki
Saksa energiakontsern RWE tahab Saaremaa lähistele rajada kuni 2120 MW võimsusega avamere tuuleparki ja vesinikutehast.
Saksa energiakontsern RWE tahab Saaremaa lähistele rajada kuni 2120 MW võimsusega avamere tuuleparki ja vesinikutehast.