Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Üldnõustajat peetakse raiskamiseks
Hiljuti kirjutas Siim Klaassen (TSM Projektijuhtimise ehitusdirektor - toim), et Eesti ehitusturu üks kitsaskohti on nõutavast tunduvalt väiksemas mahus omanikujärelevalve teenuse osutajad.
Mitteeksperdist tellijal on raske sellist teenusepakkujat ära tunda. Kust saan mina tellijana teada, mis on õige omanikujärelevalve maht, kes on õige tegija ja kas järelevalve on piisav, et projektile tervikuna edu tagada?
Enamasti on tellija jaoks kaalul üsna palju ning tasub projekti ajaks palgata pädev nõuandja.
Järelevalve tegija hoolitseb projekti formaalsetele nõuetele vastavuse eest, kuid ehitusnõustaja heidab koolitatud pilgu ka muule, alates rahaasjadest ja lõpetades arenduse kooskõlaga tellija laiema eesmärgiga.
Tihti kiputakse arvama, et asi ei saa ju väga keeruline olla. Tuleb mõned e-kirjad välja saata, pakkumised saada, teenuseosutajad välja valida ning kõik. Mis veel hullem, leitakse, et spetsialisti palkamine on liigne kulu. Pahatihti saab selliseid asju ise ajades alguse probleemide rägastik, millest väljapääsu on raske leida.
Seega peaks tellija pärast ehitusprojekti eelkavandamise otsust palkama kogu projekti konsultandi, kes aitab ehitamist planeerida, leida sobivad teenusepakkujad - sealhulgas järelevalve tegija - ja projekti nõustada. Eelkavandamise tulemusel peaks nõuandjal valmima tellija soove arvestav projekteerimise lähteülesanne ja töövõtuskeemide analüüs.
Protsess on pikk ja keeruline ning seotud suurte investeeringute ja vastutusega. Eestis pole ehitusnõustajate kasutamine kuigi levinud ja seda on kohati raske mõista. Ehitusnõustamine võiks olla üheks peamiseks viisiks ehitusturu korrastamisel. Hea nõu on kulukas, kuid selle puudumine veelgi kallim.