Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Üldnõustajat peetakse raiskamiseks

    Hiljuti kirjutas Siim Klaassen (TSM Projektijuhtimise ehitusdirektor - toim), et Eesti ehitusturu üks kitsaskohti on nõutavast tunduvalt väiksemas mahus omanikujärelevalve teenuse osutajad.
    Mitteeksperdist tellijal on raske sellist teenusepakkujat ära tunda. Kust saan mina tellijana teada, mis on õige omanikujärelevalve maht, kes on õige tegija ja kas järelevalve on piisav, et projektile tervikuna edu tagada?
    Enamasti on tellija jaoks kaalul üsna palju ning tasub projekti ajaks palgata pädev nõuandja.
    Järelevalve tegija hoolitseb projekti formaalsetele nõuetele vastavuse eest, kuid ehitusnõustaja heidab koolitatud pilgu ka muule, alates rahaasjadest ja lõpetades arenduse kooskõlaga tellija laiema eesmärgiga.
    Tihti kiputakse arvama, et asi ei saa ju väga keeruline olla. Tuleb mõned e-kirjad välja saata, pakkumised saada, teenuseosutajad välja valida ning kõik. Mis veel hullem, leitakse, et spetsialisti palkamine on liigne kulu. Pahatihti saab selliseid asju ise ajades alguse probleemide rägastik, millest väljapääsu on raske leida.
    Seega peaks tellija pärast ehitusprojekti eelkavandamise otsust palkama kogu projekti konsultandi, kes aitab ehitamist planeerida, leida sobivad teenusepakkujad - sealhulgas järelevalve tegija - ja projekti nõustada. Eelkavandamise tulemusel peaks nõuandjal valmima tellija soove arvestav projekteerimise lähteülesanne ja töövõtuskeemide analüüs.
    Protsess on pikk ja keeruline ning seotud suurte investeeringute ja vastutusega. Eestis pole ehitusnõustajate kasutamine kuigi levinud ja seda on kohati raske mõista. Ehitusnõustamine võiks olla üheks peamiseks viisiks ehitusturu korrastamisel. Hea nõu on kulukas, kuid selle puudumine veelgi kallim.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Ka ettevõtted vajavad elektrihinna käest päästmist
4000eurose elektrihinna välguvalguses paistab üpris vältimatu, et ka äritarbijatele tuleb rängad summad moel või teisel kompenseerida, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
4000eurose elektrihinna välguvalguses paistab üpris vältimatu, et ka äritarbijatele tuleb rängad summad moel või teisel kompenseerida, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
USA aktsiaturg lõpetas päeva plusspoolel
USA aktsiaturg lõpetas neljapäevase kauplemispäeva plussis, olles päeva alguses ka miinuspoolel kaubelnud.
USA aktsiaturg lõpetas neljapäevase kauplemispäeva plussis, olles päeva alguses ka miinuspoolel kaubelnud.
Reaalajas börsiinfo
Bigbank: majanduses pole midagi seisma jäänud
Bigbanki Eesti üksuse juht Jonna Pechter ütles Äripäeva raadio hommikuprogrammis, et klientide käitumine majanduse jahtumist ei näita ning laenutaotluste arv ei ole kahanenud.
Bigbanki Eesti üksuse juht Jonna Pechter ütles Äripäeva raadio hommikuprogrammis, et klientide käitumine majanduse jahtumist ei näita ning laenutaotluste arv ei ole kahanenud.
Valitsus tahab inimeste telefonidesse asukohapõhiselt ohusõnumeid saata
Valitsus kiitis täna heaks elektroonilise side seaduse (ESS) muutmise seaduse eelnõu, mille eesmärk on luua õiguslikud eeldused ohualapõhise kiire ohuteavituse süsteemi (AKOS) kasutuselevõtuks. Ohuteavituse süsteem valmib hiljemalt 2023. aasta veebruaris.
Valitsus kiitis täna heaks elektroonilise side seaduse (ESS) muutmise seaduse eelnõu, mille eesmärk on luua õiguslikud eeldused ohualapõhise kiire ohuteavituse süsteemi (AKOS) kasutuselevõtuks. Ohuteavituse süsteem valmib hiljemalt 2023. aasta veebruaris.
Selgus käes: elektri hinnaralli tekitas naeruväärselt väike puudujäänud kogus elektrit Leedukate pakkumine polnud börsile aktsepteeritav
Baltikumis jäi puudu kõigest 2,14 megavatt-tundi elektrit, et 4000eurone elektri tunnihind ära hoida. Leedu energiafirma Ignitis tegi tiputundideks küll pakkumised, kuid need turule ei sobinud.
Baltikumis jäi puudu kõigest 2,14 megavatt-tundi elektrit, et 4000eurone elektri tunnihind ära hoida. Leedu energiafirma Ignitis tegi tiputundideks küll pakkumised, kuid need turule ei sobinud.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.