Teeme Ära esitlust kuulanud AS Smarten Logistics juhatuse esimehe Mait Milleri arvates päästis projekti lisaks entusiasmile ka väga heade geoinfosüsteemide kasutamine. Kandvat rolli mängis Skype´i poiste kirjutatud tarkvara, mis põhines Google Earth programmil ja võimaldas metsas kõndides mobiili kaudu Google Earth kaardile kanda prügihunniku asukoha, koostise, koordinaadid ja hinnangulise mahu.
Peale kaardistamistulemuste saamist kirjutati programm, mis võimaldas logistiliselt kõige sobivamatesse kohtadesse planeerida lipujaamad (kohad, kuhu metsast leitud prügi toodi).
Arvuti pakkus välja logistiliselt kõige optimaalsemad kohad ja logistikatiimil tuli kõik 116 kohta kokku leppida. Platsid pidid vastama mitmetele nõudmistele - olema suurte teede ääres, kõva kattega, ei tohtinud segada liiklust jne. Seega tuli pidada pikki läbirääkimisi.
Tihti juhtus, et naaberlipujaamale kohta mitte leides mängis arvuti optimaalsuse printsiipi järgides kõik lipujaamad ümber. See aga tähendas, et kogu logistikaskeem oli kuni viimase minutini muutumises.
Küsimus oli ka, kuidas jõuab prügi metsast lipujaamadesse. Selleks paluti inimestel registreerida ja kaasa võtta sõiduautode järelhaagised ja kaubikud. Registreerimine oli nii aktiivne, et Tolmannil tekkis kahtlus, mida ta palus Autoregistrikeskusest järele kontrollida. Selgus, et Eestis ei ole arvelgi niipalju järelhaagiseid, kui oli registreerutud osalema Teeme Ära prügikoristusaktsiooni.
Lipujaamadest tuli prügi vedada ajutistesse ladestusjaamadesse. Blond Birgit Tolmann räägib, et kui ta tutvustas jäätmekäitlejatele kava 10 000 tonni prügi ühe päevaga ära vedada, siis vastati talle: "Vaata oma juukse värvi ja ära unista." Siiski õnnestus välja rääkida 50 veoki tasuta kasutamine.
Ometi hakkas õigel päeval kõik toimima. Logistikatarkvara koosnes kahest osast. Onlines prügiautosid juhtivatel inimestel olid lipujaamade kaardid koos jaamadesse kohalejõudmise kirjeldustega. Seal olid ka andmed võimaliku koguse, lipniku nime, jm vajaliku infoga. Teises toas töötas helistamistiim, kes said lipujaamadest online-infot ja sisestasid saadud info programmi - kui palju jäätmeid on, kas konteiner on täis või tühi jne.
"Logistikatiimi töö oli loogilise mõtlemise harjutus ja erialane kompetents oleks võimaldanud seda teha ehk kiiremini, kuid kas ka selliste paljude muutujatega võrrandis paremini, on küsitav," leiab Tolmann.
Logistikatarkvara võimaldas leida optimaalsed asukohad ca 200 lipujaamale ja ca 15 vaheladestusjaamale ning nende asukohtade variante pidevalt ümber mängida.
Samuti võimaldas logistikatarkvara anda igale koristajale isikliku kaardi, kus oli peal just temale oluline osa logistikaskeemist - kus ta peab koristama ja millisesse lipujaama ta prügi peab toimetama. Võimaldas arvutada ka prügi transpordi kulusid ning seda pidevalt ümber mängida vastavalt viimase hetkeni muutuvale informatsioonile.Kindlasti oleks ka ilma tarkvarata hakkama saanud. Kuid suurte andmemahtude käsitlemine spetsiaaltarkvarata olnuks aeganõudev ning see oleks piiranud korraldustoimkonna valikuid.