Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Teeme Ära: kaosest võitjaks

    Aasta Logistikateo konkursi auhinna saajate hulka jõudnud Teeme Ära logistikatiimi juht Birgit Tolmann ütleb, et tänavu 3. mail käivitus 120 keskastmejuhi ja 50 000 töötajaga logistikaorganisatsioon, mis töötas koos esimest ja viimast päeva. Ülesanne oli üle Eesti metsadest välja toimetada ligi 10 000 tonni prügi. Tolmann lohutas end kõike ette valmistades aeg-ajalt sellega, et nimetas end kaose manageriks.
    Birgit Tolmann ise on seotud meediaga. Kaks kuud enne aktsiooni vabatahtlikega liitudes selgus, et meediatiim on juba täis. Küll oli aga vabu kohti logistikatiimis.
    Kaaslastega tutvudes selgus, et ka teised ei teadnud logistikast midagi. Küll oli aga kõigil entusiasmi - tiimiga oli ühinejaid alates 15 beebiga kodus olevat emast kuni 75 aastase vanamemmeni. Aega oli kaks kuud. Kui Tolmann üritas logistikaalase kirjandusega tutvuda, siis Teeme Ära eestvedaja Rainer Nõlvak ütles: aega teooriaga tutvumiseks pole, mõelge kähku midagi välja.
    Teeme Ära esitlust kuulanud AS Smarten Logistics juhatuse esimehe Mait Milleri arvates päästis projekti lisaks entusiasmile ka väga heade geoinfosüsteemide kasutamine. Kandvat rolli mängis Skype´i poiste kirjutatud tarkvara, mis põhines Google Earth programmil ja võimaldas metsas kõndides mobiili kaudu Google Earth kaardile kanda prügihunniku asukoha, koostise, koordinaadid ja hinnangulise mahu.
    Peale kaardistamistulemuste saamist kirjutati programm, mis võimaldas logistiliselt kõige sobivamatesse kohtadesse planeerida lipujaamad (kohad, kuhu metsast leitud prügi toodi).
    Arvuti pakkus välja logistiliselt kõige optimaalsemad kohad ja logistikatiimil tuli kõik 116 kohta kokku leppida. Platsid pidid vastama mitmetele nõudmistele - olema suurte teede ääres, kõva kattega, ei tohtinud segada liiklust jne. Seega tuli pidada pikki läbirääkimisi.
    Tihti juhtus, et naaberlipujaamale kohta mitte leides mängis arvuti optimaalsuse printsiipi järgides kõik lipujaamad ümber. See aga tähendas, et kogu logistikaskeem oli kuni viimase minutini muutumises.
    Küsimus oli ka, kuidas jõuab prügi metsast lipujaamadesse. Selleks paluti inimestel registreerida ja kaasa võtta sõiduautode järelhaagised ja kaubikud. Registreerimine oli nii aktiivne, et Tolmannil tekkis kahtlus, mida ta palus Autoregistrikeskusest järele kontrollida. Selgus, et Eestis ei ole arvelgi niipalju järelhaagiseid, kui oli registreerutud osalema Teeme Ära prügikoristusaktsiooni.
    Lipujaamadest tuli prügi vedada ajutistesse ladestusjaamadesse. Blond Birgit Tolmann räägib, et kui ta tutvustas jäätmekäitlejatele kava 10 000 tonni prügi ühe päevaga ära vedada, siis vastati talle: "Vaata oma juukse värvi ja ära unista." Siiski õnnestus välja rääkida 50 veoki tasuta kasutamine.
    Ometi hakkas õigel päeval kõik toimima. Logistikatarkvara koosnes kahest osast. Onlines prügiautosid juhtivatel inimestel olid lipujaamade kaardid koos jaamadesse kohalejõudmise kirjeldustega. Seal olid ka andmed võimaliku koguse, lipniku nime, jm vajaliku infoga. Teises toas töötas helistamistiim, kes said lipujaamadest online-infot ja sisestasid saadud info programmi - kui palju jäätmeid on, kas konteiner on täis või tühi jne.
    "Logistikatiimi töö oli loogilise mõtlemise harjutus ja erialane kompetents oleks võimaldanud seda teha ehk kiiremini, kuid kas ka selliste paljude muutujatega võrrandis paremini, on küsitav," leiab Tolmann.
    Logistikatarkvara võimaldas leida optimaalsed asukohad ca 200 lipujaamale ja ca 15 vaheladestusjaamale ning nende asukohtade variante pidevalt ümber mängida.
    Samuti võimaldas logistikatarkvara anda igale koristajale isikliku kaardi, kus oli peal just temale oluline osa logistikaskeemist - kus ta peab koristama ja millisesse lipujaama ta prügi peab toimetama. Võimaldas arvutada ka prügi transpordi kulusid ning seda pidevalt ümber mängida vastavalt viimase hetkeni muutuvale informatsioonile.Kindlasti oleks ka ilma tarkvarata hakkama saanud. Kuid suurte andmemahtude käsitlemine spetsiaaltarkvarata olnuks aeganõudev ning see oleks piiranud korraldustoimkonna valikuid.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Vastukaja: ärme anna Putini sõja pooldajatele lisaargumenti
Üleskutse vähendada vene keele osa Eesti avalikus ruumis suurendab vaid lõhet siinsete venelaste ja eestlaste vahel, kirjutab Äripäeva lugeja Igor Aleksejev vastuseks Äripäeva juhtkirjale.
Üleskutse vähendada vene keele osa Eesti avalikus ruumis suurendab vaid lõhet siinsete venelaste ja eestlaste vahel, kirjutab Äripäeva lugeja Igor Aleksejev vastuseks Äripäeva juhtkirjale.
USA aktsiaturud alustasid uut nädalat tõusuga
USA aktsiaturud lõpetasid kolmapäeva tõusuga, vaatamata sellele, et Hiinast ilmunud majandusandmed võimendasid globaalse majandusega seotud hirme. Hästi läks suure turuväärtusega kasvufirmadel, vahendab Reuters.
USA aktsiaturud lõpetasid kolmapäeva tõusuga, vaatamata sellele, et Hiinast ilmunud majandusandmed võimendasid globaalse majandusega seotud hirme. Hästi läks suure turuväärtusega kasvufirmadel, vahendab Reuters.
Reaalajas börsiinfo
Ametit vahetav luurejuht Mikk Marran: igaüks meist on RMK aktsionär
Seitse aastat välisluureametit juhtinud Mikk Marran selgitas sotsiaalmeedias, miks otsustas ta kandideerida Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) juhiks.
Seitse aastat välisluureametit juhtinud Mikk Marran selgitas sotsiaalmeedias, miks otsustas ta kandideerida Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) juhiks.
Raadiohommikus: mida Eesti esivastuluurajalt RMK juhina oodatakse?
Esmaspäev tõi üllatava uudise, et Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) nõukogu valis asutuse uueks juhiks välisluureameti juhi Mikk Marrani, kellega asuti läbirääkimistesse. Miks niisugune valik ning mida Marranilt oodatakse, seda uurime Äripäeva raadio teisipäevases hommikuprogrammis RMK nõukogu esimehelt Randel Läntsilt.
Esmaspäev tõi üllatava uudise, et Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) nõukogu valis asutuse uueks juhiks välisluureameti juhi Mikk Marrani, kellega asuti läbirääkimistesse. Miks niisugune valik ning mida Marranilt oodatakse, seda uurime Äripäeva raadio teisipäevases hommikuprogrammis RMK nõukogu esimehelt Randel Läntsilt.
Raadiohommikus: kohvi, killustiku, tööjõu ja raamatute hinnast "Kuumal toolil" Jüri Ratas
Teedeehituses küpseb konflikt - riigihangetes fikseeritud hindadega on võimatu ehitada, sest sisendhinnad on oluliselt tõusnud. Samas pole riik kui tellija valmis hinnatõusu üle läbi rääkima. Mõned taristuehitajadon olukorra lahendamiseks valmis kohtusse minema. Küsime olukorra kohta kommentaari Nordeconi juhatuse esimehelt Gerd Müllerilt.
Teedeehituses küpseb konflikt - riigihangetes fikseeritud hindadega on võimatu ehitada, sest sisendhinnad on oluliselt tõusnud. Samas pole riik kui tellija valmis hinnatõusu üle läbi rääkima. Mõned taristuehitajadon olukorra lahendamiseks valmis kohtusse minema. Küsime olukorra kohta kommentaari Nordeconi juhatuse esimehelt Gerd Müllerilt.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.